Viimase konjunktuuriinstituudi uuringu järgi sai möödunud aastal ümbrikupalka 8 protsenti töötajatest, neist üle poole regulaarselt.

Endiselt on ümbrikupalkade saajaid enam nooremate inimeste seas – 18-29 aastastest töötajatest sai illegaalset töötasu ligi viiendik ehk 19 protsenti. Iga viies ümbrikupalga saaja töötab ehitussektoris või toitlustus- ja majutussektoris ja iga kuues transpordivaldkonnas näiteks autojuhina.

Peamiselt maksavad illegaalset töötasu väikesed ettevõtted, kes soovivad tööjõumaksude maksmata jätmisega oma kulusid vähendada ja ebaausat konkurentsieelist saada. Samal ajal võib ka töötaja seda ise soovida, kui mingite kohustuste täitmisel on tekkinud makseraskused või soovitakse näiteks elatisraha maksmisest kõrvale hoiduda.

Harvad ei ole ka juhtumid, kus töötajal ei pruugi olla valikut ümbrikupalga vastuvõtmisest keeldumiseks – tervelt 42 protsenti ümbrikupalga saajatest pidas töökaotust tõenäoliseks, kui peaks ümbrikupalga maksmisest keelduma.

Uuringu järgi suurem osa inimestest ümbrikupalga saamist tegelikult ei poolda. Ka mustalt tasu saajate endi rahulolematus on kasvanud, peamise miinusena tuuakse välja, et illegaalse töötasu saajatel puudub või väheneb tulevikus riiklike toetuste nagu vanemahüvitise ja haigushüvitise saamise võimalus.

MTA on probleemi illusteerimiseks produtseerinud ka lõbusa video: