Euroopa Liit kavatseb veerand miljonit eurot Rail Balticu toetust tagasi nõuda
Majandusministeerium tunnistab kirjas INEAle, et projekti tegevustega ei jõutud tähtajaks valmis. Hoolimata EL-i rahastuse ulatusest viiakse see siiski lõpule. Praeguseks on MKM-ile alluv Tehnilise Järelvalve Amet juba katnud 892 000 euro eest kulusid, mis esialgu pidid tulema EL-ilt. Lisaks on selliseid kulusid tulekul veel 464 000 euro eest, mis kõik kaetakse riigieelarvest.
MKM tunnistab, et hilinemise taga on liigoptimistlik esialgne ajakava. "Rail Balticu maakonnaplaneeringu protsess on Eesti kontekstis pretsedenditult mahukas, seetõttu riske küll nähti ette, aga protsessi hilinemise ulatust alahinnati," seisab asekantsler Ahti Kuningase allkirjaga läkituses.
"Peame rõhutama, et protsess on väga demokraatlik ja annab igale osapoolele võimaluse oma arvamusi mitu korda esitada. Seetõttu on nelja aasta jooksul, perioodil 2013-2017 korraldatud üle 90 avaliku arutelu ja protsessi põhjalikkus on toonud kaasa suure hulka muudatuste tegemise dokumentides." Nii läkski EL-i poolt seatud tähtaeg mööda.
Asekantsler viitab ka avalikkuses kasvanud vastuseisule Rail Balticule. "Võttes arvesse hiljutist negatiivset avalikku tähelepanu, tooks tagasinõue kaasa uute küsimuste tõstatumise, mis omakorda võiks takistada Rail Balticu projekti elluviimist," märgib Kuningas.
MKM palub INEA-l oma otsus üle vaadata. "Palume lõpliku otsuse tähtaja pikendamist. Kui võimalik, tahaksime ette valmistada põhjalikuma seletuse, miks projekti lõpuleviimine on hilinenud," seisab kirjas. Uueks tähtajaks soovitakse selle aasta 1. septembrit.
Kaunissaare: oleme optimistlikud, et suudame olukorra lahendada
MKM-i Rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul loodab MKM tagasinõude realiseerumist vältida.
"Juttu on Rail Balticu planeeringute koostamise ning eelprojekteerimise tegevustele antud toetusest, võimaliku tagasinõude mahuks on täpselt 255 098 eurot ja 94 senti. Toetuse kasutamise tähtaeg oli 31.12.2015, mille jooksul oleks eelnimetatud tegevused pidanud jõudma lõplike tulemusteni, ehk maakonnaplaneeringud koostatud ja järelevalvesse saadetud ning eelprojekt vastu võetud," ütles ta.
Protsessid, kus tuleb balansseerida riiklikku ja kohalikku huvi, ongi tema sõnul aeganõudvad. "Põhjalikke läbirääkimisi arvestades veel eriti. Maakonnaplaneeringuid koostatakse alates 2013. aastast, erinevaid trassivariante on kaalutud kümneid ning variantide kombinatsioone on olnud sadu. Tulemuseni jõudmiseks on peetud kokku enam kui 80 avalikku arutelu selleks, et jõuda asjaosalistele vastuvõetavate tulemusteni. Maakonnaplaneeringute kehtestamiseni loodame jõuda 2017. aasta lõpus," märkis Kaunissaare.
Eelprojekti koostamine, mis on otseselt sõltuvuses maakonnaplaneeringute progressist, saab tema sõnul valmis 2018. aasta esimeses kvartalis. "INEA-le on ülaltoodud takistusi selgitatud ka varasemates projekti aruannetes, mistõttu formaalselt on tagasinõude ajend arusaadav, kuid ei aita kuidagi ei kolme Balti riiki ega ka Euroopa Komisjoni Rail Balticu kui ühe olulisima Euroopa Liidu transpordiprojekti elluviimisel," sõnas koordinaator.
"Toetusrahade tagasiküsimise protsess on hetkel käimas, tegemist on praegu siiski diskussiooniga, oma vastulause INEA kirjale saatsime välja eile ning oleme optimistlikud, et suudame olukorra lahendada selliselt, et tegelikku tagasinõuet ei tule," avaldas Kaunissaare lootust. "Selge on see, et Rail Balticu planeerimise osas on tegemist tagasilöögiga, kuid ka praegune olukord on selge märk sellest, mida on varasemalt öelnud nt Hendrik Hololei, et Rail Balticu jaoks mõeldud vahendid tuleb ettenähtud asjadeks ja õigel ajal ära kasutada; „use it or lose it“."
