Ärileht proovis esiti kommentaari saada Tõnis Lukaselt, kes jäi aga nii telefonitsi kui meilitsi tabamatuks. See-eest asus aktiivselt ERMi kaitsma asutuse kommunikatsioonijuht, Lukase hea tuttav Kaarel Tarand. Lihtsale küsimusele, kas oleks võimalik tutvuda arvutuskäiguga, mis positiivse tulemini (just tulemi, mitte kasumini) viis, järgnes aga 23. augustil alanud pikk ja viljatu meilivahetus.

"Kuidas te seda tutvumist ette kujutate?" küsis Tarand alustuseks. Sellele järgnes loeng ajakirjanikule, kuidas väidetavasse konteksti asetamata ei näitaks arvutused midagi.

"Loomulikult oskame me arvutada, kuid ilma tervikpilti nägemata ei ole võimalik mingit lõiku või väljavõtet või detaili adekvaatselt hinnata ja seetõttu me mingeid üksiklõike raamatupidamisest ka kindlasti levitama ei hakka," teatas Tarand.

Tema sõnul tuleb silmas pidada, et muuseumi toitlustus ei tööta iseseisva firmana ja "asjana iseeneses", vaid tema toimimine on lahutamatult seotud nii muuseumi põhitegevuse kui ka muude teenustega.

"Väga lihtsalt öeldes saadakse tulem muidugi nii, et saadud müügitulust arvestatakse maha kõik teenuse osutamisel tekkivad kulud (tooraine, personal jm) ning saadakse see, mis järele jääb. Tegelikkus on see, et riigiasutuse raamatupidamises äriterminist „kasum“ üldse rääkida ei saa, muuseum arvestab omatulu ja suunab pärast kulude mahaarvamist tekkinud jäägi põhitegevuse (näitused, haridusprogrammid, sündmused jne) toetuseks," selgitas Tarand ERMi raamatupidamise keerukust.

Arvutusi peaks vaatama "sündmuspaigal"

Tarand tegi ettepaneku, et ajakirjanik tuleks "sündmuspaigale" ERMi alles septembri alguses, kus siis tööle naasev asutuse finantsjuht saaks andmeid näidata ja kommenteerida. Väidetavalt olevat üleval ka ärisaladuse paljastamise risk. Ajakirjaniku vastusele, et nii kaua lugu oodata ei saa, vastas Tarand nii: "Kõige lugupidamise juures, ma ei saa küll aru, mismoodi te teemast kirjutaksite ilma mingite andmeteta. Veel vähem mõistan, miks sellega küll nii kiire on. Eesti Rahva Muuseum ei kao kuskile ei nädala, aasta ega sajandiga."

Järgnes taas ERMi raamatupidamise väidetava ülima keerukuse rõhutamine. "Kui teie eesmärk oleks muuseumi arvutused lihtsalt üle arvutada, ei näe ma sellel küll mingit mõtet. Kui eesmärk on teha mingeid võrdlusi sarnaselt sellele, mida püüdsid teha audiitorid varakevadises protsessianalüüsis, siis märgin, et audiitoritega töötasime siin majas ligilähedasegi selguse tekitamiseks päevast päeva mitu nädalat ja hoolimata sellest polnud lõpptulemus 100% tabamus, nagu võib lugeda ka muuseumi kommentaaridest selles analüüsis. Sellele kogemusele toetudes arvan, et koos ajakirjanikega faktipõhise ja asjatundliku tulemuseni jõudmine ei saa võtta vähem aega ning nõuab vältimatult finantsjuhi kohalolu ning silmast silma rääkimist."

Edasi: "Et muuseum töötab sisuliselt 7 päeva nädalas, muutuvad finantsandmed samas tempos, s.t iga päev. Hinnangut hetkenäitajale aga ei saa kujundada ilma kontekstita, see tähendab, millised on plaanid, millised sesoonsed ja lühiajalisemad erinevused keskmistest on planeeritud tulevikku ja millised on need olnud minevikus jne jne. Muuseumi majandusaasta on piiritletud kalendriaasta eelarvega, mille detailsem liigendus võtab arvesse väga paljusid nüansse. Seega on mingi kuupäeva ja kellaaja hetkeseisul terviku hindamise kohalt vaid pisut rohkem sisu kui näiteks üksikisiku pangakonto suvahetke väljavõttel selleks, et hinnata selle isiku pikaajalisemat toimetulekut või kuulumist riskirühma."

Märkimisväärselt oli Tõnis Lukas samal päeval Päevalehele öelnud: "Vaatasin täna hommikul üle, et praeguse seisuga on kõik omatulu teenimise tegevused prognoosiga võrreldes plussis." Ehk teinud suvahetke väljavõtte.

Sündmuspaigale siiski ei lubata

Mõneks ajaks teema vaibus. Eile tegi ajakirjanik aga Tarandile kompromissettepaneku - kui finantsjuhi selgitused on tingimata vajalikud, võiks neid ehk pakkuda telefoni teel. Nüüd taganes Tarand aga tollestki. "Minu arusaamist mööda oli teil ainult üks küsimus: et kuidas me arvutame. Sellele küsimusele oli toimetuse käsutuses olevas dokumendis juba enne küsimist vastus olemas ja sellele ei ole midagi lisada," teatas ta.

Tollesama dokumendi kohta ütles aga Tõnis Lukas augustis, et see on aegunud ja ERMi praegune olukord olevat kõvasti roosilisem. Kummaline, et muuseum ise ei taha auditis esitatud järeldusi oma arvutuskäikudega ümber lükata.