Ärilehe maksutoimkond soovitab: 10 maksu ja enamgi, mille kehtestamist 2018. aastal kaaluda võiks

Eelmine aasta möödus erinevate maksujuttude ja -ähvarduste tähe all. Erilist tähelepanu sai tervis, sest pihta said nii alkohol, suhkur kui ka saiakesed. Mõned otsused lükati edasi, kuid erinevate ministeeriumite sahtlites on maksustamise ideid kindlasti väga palju. Tervise edendamine on üllas ning Ärilehe maksutoimkond pani kokku 10 kahjulikku seisundit, harjumust või tegevust, mille maksustamist võiks 2018. aastal kaaluda.

Võimalik, et mõnel juhul suunduvad näiteks masendunud ja suurt müra tekitavad inimesed Lätti nagu alkoturistid. Etteruttavalt tuleb öelda, et maksude mõjuanalüüse meil ei ole, aga puusalt tulistada ongi vahva. Peaasi, et midagi teed. Et midagi liigub. Peenhäälestusest ei taha me enam midagi kuulda. Kes ei riski, see Lätist ostetud šampust ei joo.

Maksuideed oleks järgmised:

1. Istumismaks

Palju on räägitud sellest, et inimesed peaksid rohkem liikuma ja vähem istuma. Istuva töö puhul peaks aeg-ajalt püsti tõusma ja veidi ringi kõndima. Kui paljud seda teevad? Kui paljud oma tervise istudes nässu keeravad? Istumine on paha. See tuleb maksustada.

Iga üks, kel on tagumik ja kes seda ka istumiseks kasutab, peab maksma väikese tasu riigile. Maks võiks olla astmeline ehk mida rohkem istud, seda rohkem maksad (ei sõltuks tagumiku suurusest). Andurid on küll väljaminek, kuid maks peaks selle katma ning tooma ka riigi kaukasse raha juurde.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 500 miljonit eurot.

2. Töötamismaks

Tööl käimine ja töö tegemine ei ole naljaasi. On töid, mille mõju tervisele on eriti karm. Võtame kaevurid või pressifotograafid. Võtame inimesed, kes töötavad päevast päeva kemikaalidega. Ise nad on selle ameti valinud ja nii see tervis neil vaikselt tuksi läheb. Võiks ju öelda, et töötamine ongi juba maksustatud erinevate maksudega, aga lisaks tuleb täiesti eraldi liik kehtestada ja see suunata näiteks töötutele, kes ei pea töötamise pärast muretsema.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 400 miljonit eurot.

3. Masendusmaks

Ei jää aga töötudki puutumata. Stress on üks väga oluline riskitegur, mis põhjustab südame-veresoonkonna haiguseid ja muid väga tõsiseid tõbesid. Ei ole haigust, mida pikaaegne stress ei soodustaks. Eestis elab aga südamerahus erinevate süvenenud vormidega vaimsete häiretega sadu tuhandeid inimesi. Tõenäoliselt mõjutab inimeste nõrk vaimne tervis oluliselt meie tootlikkust ja selle kaudu ka riigi SKT-d. Seetõttu oleks paslik erinevaid meeleoluhäireid maksustada, et selle pealt eelarvesse kompensatsiooni saada. Siingi võiks luua astmed, et mida masendunum oled, seda enam maksad. Maksu kehtestamine iseenesest muserdaks inimesi veelgi ning see kõik toob riigi kaukasse aina lisaraha juurde. Nii saab aasta-aastalt sellele tulureale kirjutada aina suurema summa. Valitsuseliikmete ühehäälne otsus: teeme ära.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 190 miljonit eurot aastas (kasvavas tempos).

4. Ülesöömismaks

Tõenäoliselt on iga võimaliku toiduaine kohta tehtud kuskil uuring, et see põhjustab vähki. Oodake nüüd, hea valitsus, ärme seda teed lähe. Ma ei mõtle siin, et seetõttu peaks toiduaineid jõuliselt maksustama hakkama. Küll aga tuleb kaaluda ülesöömise maksustamist. Võib-olla koguni üleostmise maksustamist. Igasugune liigtarbimine kahjustab tervist. Kindlasti kogesid seda paljud inimesed, ka poliitikud, jõuluperioodil. Mingid andurid või kleepsud võiks kasutusele võtta. Lisaks võib inimene teada anda kui tema naaber tema meelest liiga palju sööb.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 55 miljonit eurot.

5. Televiisori-, arvuti- ja nutiseadmemaks

Teleri vaatamine ja igasuguste ekraanide jõllitamine on mitmel moel halvad. Ehkki teadlased on öelnud, et tänapäeva ekraanid ei mõju enam silmadele laastavalt ei saa üleliigne ekraani vaatamine kuidagi ka hea olla. Lisaks nüri sisu ja aja raiskamine, mis sellega kaasneb. Võta kas või seesama artikkel siin. Aeg on aga teatavasti raha. Teine võimalus on kehtestada aja raiskamise või lulli löömise maks.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 350 miljonit eurot.

6. Põduramaks

Ütleme ausalt, et meie tervishoiusüsteemi koormab kõige enam üks väga suur grupp inimesi - haiged ja põdurad. See, et me sotsiaalmaksuna haigekassa süsteemi panustame ei ole piisav. Miks mina, kes ma harva haige olen, pean maksma sama palju kui kõrvalkorteri 80-aastane suitsetav ja alkoholi tarbiv vanaproua, kes iga paari nädala tagant haiglasse kärutatakse? See vanaproua peab maksma. Paneme jälle astmed peale, et mida põduram, seda enam maksad. E-tervises on täpselt kirjas, kui haige sa tegelikult oled ja milline on sinu maksumäär.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 230 miljonit eurot.

7. Müramaks

Palju on räägitud sellest, et igasugune müra on tervisele kahjulik. Müraga võivad kaasneda mitmesugused kaebused: väsimus, peavalu ja unehäired. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Mõned neuroosi vormid on seotud rahu puudumisega kodus. Müra mõjutab kuulmiselundi ja kesknärvisüsteemi kaudu kõiki inimese elundisüsteeme.

Igaüks meist teeb aeg-ajalt müra, mis võib kellegi tervist natuke kahjustada. On aga ka neid allikaid, mis pidevalt mürisevad. Igasugu masinate ja seadmete kasutamisel maksad väikese tasu riigile ja võid edasi müristada. Võib ka mitte Läti piirile müristama.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 100 miljonit eurot.

8. Erakumaks

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti teadlase ja arsti Taavi Tillermanni juhitud uuringust tuleb välja kui olulised on kuus mõjurit stressi tekkeks. Need mõjurid on vallaline perekonnaseis, töötus, vaesus, vähene kontakt sõpradega, vähene kontakt sugulastega ja depressiooni sümptomid. Kui sul on kõik need tunnused, siis on sul 7 korda suurem šanss surra südamehaigusesse.

Minister mõtleb: „Töötuid maksustada ei ole ilus. Vaeseid kindlasti mitte. Depressiooni maksustamine on meil juba tööplaanis olemas. Ülejäänutega annaks aga midagi ette võtta. Üksi elav inimene, kes suhtleb vähe nii sõprade kui sugulastega - mingi klotsi sealt ehk teeniks." Mõeldud, tehtud.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 5 miljonit eurot.

9. Vales suuruses rinnahoidja kandmise maks

Pidavat naiste tervist kahjustama ja me ei saa lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas selline asi meie väikeses riigis toimub. Kuna probleem on suur, siis tuleb inimesi õigele teele suunata. Kui ostad vales suuruses rinnahoidja, siis maksad veidi raha peale.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 3 miljonit eurot.

10. Meigiga magama jäämise maks.

Igal hommikul teed pildi oma padjast ja laed selle üles eesti.ee's loodud spetsiaalsesse keskkonda. Kui on märgata meigiga magamise tunnuseid, siis maksad selle pealt mõistliku summa.

Eeldatav panus riigieelarvesse: 2 miljonit eurot.

Nende kümne maksuga saaksime me prognoosi kohaselt eelarvesse juurde 1 835 000 000 eurot.

Kaaluda võib ka järgmisi makse (internetis kirjutatakse, et on kahjulikud tervisele):

• vanurimaks - vanem, haigem, kulukam;

• mehemaks - mehed surevad varem ja elavad riskantsemat elu;

• näägutava naise või uimerdava mehe maks;

• kondoomita juhuseksi maks - suguhaigused;

• rinnapiimaga mitte toitvate emade maks - lapse tervis;

• kõrgete kingade sageda kandmise maks;

• liiga vähe magamise maks;

• veelindude toitmise maks;

• duši all käimise maks;

• kohvi joomise maks;

• kofeiinivaba kohvi joomise maks;

• bensiini nuusutamise ja bensiinilõhna levitamise maks;

• naastrehvide kasutamise maks;

• tervisespordi tegemise/üldse spordi tegemise maks;

• kõrvaklappidega kõvasti muusika kuulamise maks;

• muretsemise maks (ei ole stress, depressioon ega muu tõsisem vaime häda);

• sotsiaalvõrgustikes viibimise maks;

• koduse prügilõkke tegemise maks;

• raha laenamise maks;

• mürgise ülemuse maks;

• alumiiniumkarpi pakitud toidu tootmise ja/või tarbimise maks;

• dehüdratsiooni tekkimise maks (juba kerge dehüdratsioon on terviserisk).