Tuleva aasta riigieelarve võetakse tõenäoliselt vastu hoolimata valitsuserakondade tülidest
Kas jagub hääli, kui Isamaa või sotsid hakkaksid eelarve vastuvõtmist pidurdama? Siis võiks tarvis minna aknaaluste riigikogu liikmete ja/või opositsiooni tuge.
„Isamaa on 2019. aasta riigieelarve koostamisel oluliselt panustanud ning rahanduskomisjoni ettepanekul läbi minu isiku toetanud II lugemise lõpetamist,“ ütles rahanduskomisjoni Isamaa liige Priit Sibul. „Hetkel ühtegi teist otsust tehtud ei ole.“
„Keskerakond seisab kahtlemata selle eest, et riigikogus võetakse seni suurim riigieelarve vastu. Arvan, et suuremat panust innovatsiooni, tervishoidu, maaellu, kaitsele, õpetajate ning päästjate-politseinike palgatõusu võiksid toetada mitte ainult koalitsioonierakondade saadikud, vaid kõik saadikud,“ ütles sama komisjoni keskerakondlasest liige Kersti Sarapuu. „Loomulikult on riigieelarve vastuvõtmine erinevate poliitiliste jõudude vaidluskoht alati olnud, kuid tuleb pingutada Eestile parima lahenduse leidmisel.“
Sotsiaaldemokraatidelt ei õnnestunud teada saada, kas nad ikka toetavad riigieelarve vastuvõttu. Tundub, et valitsuses on olenemata rändeleppe temaatikast piisavalt ühishuvi, et riigieelarve saaks vastu võetud, kuna sellest sõltuvad ka erakondade jagatavad „katuserahad.“
Seevastu endine rahandusminister, opositsioonis istuv Aivar Sõerd Reformierakonnast oli kriitiline ja ütles, et nende erakond ei ole valmis vastu võtma puudujäägis eelarvet.
Kolmapäeval, 21. novembril toimuval riigikogu istungil Reformierakonna fraktsiooni poolt 2019. aasta riigieelarve seadusele tehtavad muudatusettepanekud aitavad valmistuda kehvemateks aegadeks.
“Praegust soodsat majanduskonjunktuuri tuleb kasutada eelarvepuhvrite loomiseks. Headel aegadel tuleb reserve koguda, sest prognoosid näitavad majanduskasvu aeglustumist ning valmistuda tuleb ka võimalikeks majanduslikult kitsamateks aegadeks tulevikus,” kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd muudatusettepanekute peamist suunda.
“Euroopa Komisjoni poolt 8. novembril avaldatud prognoosi järgi on Eesti järgmise aasta riigieelarve struktuurselt 0,7%ga puudujäägis. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi reservid järgmisel aastal vähenevad ja eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus juba paari- kolme aasta pärast. Meie muudatusettepanekud riigieelarvele näevad ette eelarve tasakaalu parandamist,” lisas Sõerd.
“Tegime riigieelarvele muudatusettepaneku vähendada Vabariigi Valitsuse reservi, kuna lubamatu on esitada riigieelarve, kus regionaalpoliitikaks nimetataks kümneid miljoneid suvaotsuseid, mis ei arvesta valdkondlikke arengukavasid, konkursse, pingeridasid ning riigi ja omavalitsuse piire,” kommenteeris Sõerd.
“Muudatusettepanekute katteallikana näeme ka riikliku üürikorterite rajamise programmi vähendamist ning lisatulu on võimalik saada ka piirikaubanduse piiramisest aktsiiside langetamise tulemusena. Tegime ettepaneku ära jätta kulu peaministri Davosi sõiduks, kuivõrd peaministri ilma kutseta foorumil osalemise kulu on sama suur kui kogu Riigikogu välissuhtluse eelarve,” ütles Sõerd.
