Lihtne jõulukink aitas tuntud kirjanikul luua üks tulutoovamaid raamatuid läbi aegade
Alabama osariigis 28. aprillil 1926. aastal sündinud Harper Lee tahtis alguses minna oma isa Amasa Coleman Lee jälgedes, kes töötas pikalt advokaadina, siis ajakirjaniku ja lõpuks poliitikuna, vahendab portaal Celebrity Net Worth.
Oma varases karjääris kaitses Lee isa kahte mustanahalist, isa ja poega, keda süüdistati valge poepidaja mõrvas. Kuigi tal ei õnnestunud neid päästa – mehed mõisteti surma poomise läbi – jõudis selle seiga järellainetus lõpuks ka Harper Lee raamatusse „Tappa laulurästas”.
Pärast kraadi saamist Huntingdoni Kolledžist inglise kirjanduse alal jätkas Harper Lee haridusteed Alabama Ülikoolis, kus õppis kaks aastat juurat. Pärast seda jättis ta õpingud pooleli, kuna soovis pühendada rohkem aega kirjutamisele. Lapsepõlvesõbra Truman Capote julgustusel alustas ta lugudega, mida hakkas saatma Maurice Crainile, oma agendile New Yorgis.
Töötas alguses klienditeenindajana
Crain julgustas toona 30-aastast Harper Leed kolima Manhattanile. New Yorgis olles elas Lee kuulsa Broadway stsenaristi Michael Browni ja tema balletitantsijast kaasa Joy Williamsi juures. Paar kuulus samuti Truman Capote lähedaste sõprade ringkonda.
Selleks, et New Yorgis elamiseks raha teenida, töötas Lee kirjutamise kõrvalt ühes lennufirmas klienditeenindajana. Lee täielikult jälestas seda tööd, kuid kuna ta oli pärast pikki tööpäevi täielikult läbi, ei jaksanud ta midagi kirjutada. Kuni naine sai väga lihtsa jõulukingituse, mis muutis ta elu igaveseks.
1956. aasta jõululaupäeval leidis Lee kuuse alt väikese ümbriku oma nimega. See oli Michael Brownilt ja Joy Williamsilt. Ümbriku sees oli lühike kiri. „Sa saad ühe aasta töölt vabaks, et kirjutada midaiganes sa soovid. Häid jõule!” Sellega ütlesid Brown ja Williams Leele, et ta saab nende juures aasta aega tasuta elada, kui keskendub selle aja jooksul oma kõige suuremale kirele.
Lee asus kirjutama lühijuttude kogumikku, kus ta keskendus rassismi ilmingutele oma kodulinnas Monroeville’is. Saanud tagasisidena oma agendilt Michael Crainilt ja J.B. Lippincot & Co toimetajalt soovituse, et lühijutud võiks moodustab pigem ühe tervikliku loo, pühendas Lee kaks ja pool aastat raamatu kirjutamisele, mis sai hiljem tuntuks pealkirja all „Tappa laulurästas”.
J. B. Lippincot & Co toimetajad ei olnud väga entusiastlikud raamatu müügiedus. Nad ennustasid, et ehk „mõned tuhanded eksemplarid” see müüb. Lee raamat, mis kandis algselt pealkirja „Atticus”, avaldati 11. juulil 1960. aastal. Raamatut saatis koheselt müügiedu. Esimese aastaga tõlgiti seda juba kümnesse erinevasse keelde ja 35-aastaselt oli Lee oma esimese raamatu eest saanud ka Pulitzeri preemia.
Raamat teenib aastas üle 3,3 miljoni dollari
Tänaseks on raamatut, mida nüüd teatakse ennekõike pealkirja all „Tappa laulurästas”, müüdud maailmas enam kui 30 miljonit eksemplari ja seda on tõlgitud enam kui 40 keelde. 2006. aastal nimetas Briti raamatukogu töötajate ühendus Lee raamatu kõige olulisemaks raamatuks, mida täiskasvanud peaksid oma elu jooksul läbi lugema. Teisel kohal oli piibel.
Raamatu põhjal vändati 1962. aastal ka film, kus Gregory Peck ja Robert Duvall mängisid peaosasid. Film võitis kolm Oscarit ja kolm Kuldset Gloobust. Raamat on kohustusliku kirjanduse seas praktiliselt igas USA keskkoolis. Ka nüüd, enam kui 50 aastat pärast raamatu välja andmist müüakse raamatut 750 000 kuni miljon eksemplari aastas.
Kui võtta aluseks 2009. aasta andmed, siis ainuüksi esimese kuu poolaastaga teenis Harper Lee autoritasusid üle 1,69 miljoni dollari. Kui selle aasta alusel arvutada tema keskmist aastasissetulekut selle raamatu pealt, küündib see üle 3,3 miljoni dollari. See teeb 9 249 dollarit päevas. Ei ole kahtlust, et 1956. aastal saadud lihtne jõulukink aitas kaasa maailma ühe kõige tulutoovama raamatu sünnile.
