On teada, et uue tehnoloogia loonud kood kirjutati aastal 2007. 2008. aastal avalikustati krüptovaluuta arenguplaan ning 3. jaanuaril 2009 kaevandati esimesed Bitcoinid. Satoshi tegi tihedalt kogu oma kommuuniga koostööd ja arengud krüptoraha koodis said ellu viidud ühise töö tulemusena. Kaks aastat hiljem andis Nakamoto oma loodu üle Gavin Andersenile ja lõpetas projektis osalemise. Pärast 2011. aasta sügist pole temast keegi rohkem kuulnud.

Satoshi Nakamoto väitis, et on pärit Jaapanist ning on sündinud 5. aprillil 1975. Siiani pole teada, kas ta on mees- või naissoost ning kas tegemist on üksikisiku või grupi inimestega. Nakamoto oskab perfektsel tasemel inglise keelt ning on mitmes kohas kasutanud just brittidele omaseid kõnekäände. See on pannud kahtluse alla tema Jaapani päritolu. Arvatakse, et tema emakeeleks on inglise keel.

Üks esimesi inimesi, kes uurijatele silma jäi, oli Nick Szabo, krüptorahade toetaja, kes avalikustas artikli “BitKuld”. Tema internetist kogutud artiklite ja kommentaaride ning Bitcoini arengukava sõnastuses leiti väga palju sarnasusi. Paraku on asitõendid väga kaudsed ning Szabo on korduvalt öelnud, et ei ole Nakamoto.

Järgmine võimalik kandidaat on Jaapani-Ameerika päritolu mees nimega Dorian Prentice Satoshi Nakamoto. Teda hakati kahtlustama, kui ta vastas ühele Bitcoiniga seotud küsimusele: “Ma ei ole enam sellega seotud ning ei saa kommenteerida. Seda juhivad nüüd uued inimesed ja mul pole enam projektiga seost.” Hilisemas intervjuus võttis ta oma sõnad tagasi. Väidetavalt ei mõistnud ta ajakirjaniku küsimust ning arvas, et see on seotud tema varasema tööga sõjaväes.

Seejärel on pakutud David Kleimani. Ta on krüptovaluutaga seotud olnud väga varajasest ajast ning oli üks esimesi Bitcoini kaevandajaid. Ta on õppinud küberkaitset ning loonud USA valitsusele väga olulisi turvasüsteeme. Arvatakse, et tema ja Craig Wright olid projekti alustajad. Väidetavalt avastati üks e-mail, kus Wright kirjutas Kleimanile: “Ma vajan sinu abi ühe uue dokumenti ülevaatamisel. Ma olen välja töötamas uut elektroonilise raha tehnoloogiat nimega Bitcoin ja tahan, et sa oleksid selle kõige osa.” Kahjuks suri Kleiman 2013. aastal salapärastel asjaoludel. Kuna ta oli küberkaitse ekspert, siis on väga raske tema tegevuse kohta lisainfot leida.

Järgmine kandidaat on Hal Finney. Ta oli juba enne Bitcoini loomist krüptograafia eestvedaja ning pärast Nakamotot teine inimene, kes kasutas krüptovaluuta tarkvara, teavitas vigadest ning pakkus välja erinevaid uuendusi. Samuti oli ta esimene inimene, kellele Satoshi krüptoraha saatis. Ta suhtles ka Nick Szaboga ning elas ainult paari kvartali kaugusel Dorian Prentice Satoshi Nakamotost. Paraku suri ta 2014. aastal ning kindlaid asitõendeid pole siiani leitud.

Viimane tõsiseltvõetavam kandidaat on Kleimanile kirjutanud ettevõtja ning infotehnoloogia ekspert Craig Wright. Novembris 2015 sai Gizmodo anonüümse e-maili inimeselt, kes väitis, et töötas Wrighti heaks ning just tema on Bitcoini looja. 9. detsembril kinnitati meedias, et ta on tõepoolest Nakamoto ning Austraalia politsei tegi tema koju reidi. Politsei ütles, et reid polnud seotud meedia väidete ega Bitcoiniga.

Pärast seda ei võtnud Wright enam internetis sõna kuni 2016. aasta maini, mil ta ütles Twitteris, et on Bitcoini looja ning suudab seda tõestada. Hiljem võttis ta oma öeldu tagasi ning ei pakkunud kunagi esialgsele väitele tõestust. Ta lisas, et tal pole julgust end Satoshi Nakamotoks tunnistada.

Seega on Satoshi Nakamoto suutnud siiani enda identiteeti varjata. Aga miks on tema tuvastamine üldse oluline? Kui ta on tõepoolest üks inimene, siis omab ta 5% maailma Bitcoini varudest ning see asetab ta maailma kõige rikkamate inimeste nimekirjas 52. kohale. Kui ta peaks kunagi enda käes olevad 980 000 Bitcoini maha müüma, siis võib see maailma majandusele märkimisväärset mõju avaldada.

Bitcoin seisab väga oluliste väärtuste eest. Kõik varem loodud valuutad on keskpankade kontrolli all ning see annab nende eest vastutavatele isikutele äärmiselt suure võimupositsiooni. Sellise süsteemi toimimine vajab väga suurt usaldust, kuid seda usaldust on pidevalt rikutud. Pangad peaksid meie raha hoidma ja tegema elektroonilisi ülekandeid, kuid lisaks sellele annavad nad välja tohutus koguses laene rahas, mida nad tegelikult ei oma. Me usaldame nende kätte oma isikliku informatsiooni ja hoiuse turvalisuse.

Bitcoin ja krüptovaluutad pakuvad meile positiivse alternatiivi. See süsteem ei vaja keskset kontrolli ja austab inimeste privaatsust. Paraku on viimase aastakümne jooksul tsentraliseerimata raha sattunud riikide ja keskpangade poolt suure vastupanu alla. Satoshi Nakamotot peetakse suureks ohuks maailma majanduslikule süsteemile.

Satoshi Nakamoto lõpetas tõenäoliselt väga õigel ajal tegevuse. Idee, et praegune rahandusmudel on võimalik asendada detsentraliseeritud süsteemiga, on suureks ohuks neile, kes hetkel maailmas võimu omavad. Bitcoini kommuun peab kahjuks leppima faktiga, et tema isikut ei ole ilmselt võimalik kunagi tuvastada. Kuna ta on aastast 2011 vaikinud, võib eeldada, et me ei kuule temast enam kunagi, kuid Bitcoin kasvab ja areneb pea 10 aastat hiljem jätkuvalt edasi.