Eestlased ostavad Lätist alkoholi organiseeritult ja üha rohkem
Kui 2017.aastal tuli Läti ostude arvelt absoluutalkoholi tarbimisse juurde 2.0 liitrit siis 2018.aastal oli see maht 2.5 liitrit absoluutalkoholi. Lätist alkohoolsete jookide ostjate osakaal jäi 2018.aastal samale tasemele võrreldes 2017. aastaga, kuid suurenesid ostumahud. Kasvanud on teiste kaupade kaasaostmine lisaks alkoholile.
Lätis alkoholi ostnud inimeste osakaal jäi 2018. aastal samale tasemele kui 2017. aastal, olles 35%. Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnute osakaal suurenes 2017. aasta 21% pealt 25%-ni ja spetsiaalselt alkoholi ostma sõitnute osakaal vähenes aastaga 18%-lt 14%-le. Lätis alkoholi ostnud inimesed ostsid varasemast märkimisväärselt enam kaasa toiduaineid, mootorikütust, rõivaid-jalatseid jt kaupu. Lätis alkoholi ostnu kohta osteti kaupu keskmiselt 648 euro eest aastas, sh alkoholi 329 euro eest aastas. Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostavad kaupu keskmiselt 1097 euro eest aastas.
Sama hulk ostjaid toob rohkem alkoholi
Küsitlus näitas, et Lätist ostmine on muutunud organiseeritumaks, enam ei käida uurimas vaid ostetakse sihipäraselt ning ostetakse ka teistele soovijatele. 2019. aastaks prognoosisid küsitluses osalejad Läti-suunalist ostuaktiivsuse vähenemist, kuid alkoholi ostma minna plaanib 29% ning toiduaineid ja mootorikütust 19% vastanutest.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on alkohoolsete jookide ostjate osakaalu stabiliseerumine loogiline asjade käik. „Lätist ostmine on organiseeritum, kadunud on uudsuse moment ning seetõttu ostetakse rohkem korraga ning tuuakse alkoholi ka teistele soovijatele. Seda toetab ka asjaolu, et 71% vastajatest teadsid kedagi, kes käib Lätis alkoholi ostmas. Tuttavatele raha eest alkoholi toomise protsent on spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutel kasvanud juba 48%-ni (2017. aastal 37%), neli protsendipunkti on samuti kasvanud otseselt edasimüügiks alkoholi toovate inimeste osakaal.“ Enim alkoholi ostureise tehakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Eesti elanike poolt.
Suuremahuline aktsiisikauba ostmine pole normaalne
„Normaalne piiriülene kaubandus ei ole probleem, vaid pigem soodustab konkurentsi ja tarbijate ostuvõimalusi. Suuremahuline aktsiisikauba kokkuost teisest riigist aga ei ole normaalolukord ja sellega ei pea leppima. Piirikaubandust ei saa likvideerida, kuid seda saab vähendada läbi erinevate tegevuste ja hinnad on siin olulisim tegur. Kui poliitiliselt otsustatakse Eestis aktsiisimakse alandada, siis peaks sellega kaasnema kaubanduse jaemarginaalide analüüs ja avalikustamine (sest aktsiisid on vaid üks osa hinnakujundusest). Vastasel juhul võime end leida situatsioonist, kus vaatamata maksumäärade alandamisele jaehinnad ei muutu ja ostud tehakse ikkagi Lätist. Väga oluline on jätkamine kõigi muude alkoholi liigtarbimist piiravate meetmetega, et odavam jaehind Eestis ei tooks kaasa tarbimise kasvu vaid praegu Lätist tehtavad suurostud asendataks tavapärase mõõduka ostuga siseturult.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul tuleb lisaks alkoholi aktiisilaekumisele tähelepanu pöörata ka käibemaksule, mis jääb saamata teistelt toodetelt ja teenustelt, mida aina enam Lätist ostetakse. „Kunstlikult loodud spetsialiseeritud piirikaubandus mõjutab ausat konkurentsi ning meelitab tarbijat ostma ka teisi kaubagruppe piirilt, mille hinnaerinevused muidu ostjat sinna ostma meelitaks,“ ning lisas, et „Kui iga Lätist kaupa ostev Eestlane jätab sinna aasta lõikes ühe oma kuupalga siis on sellel tugev mõju Eesti ettevõtjatele ja majandusele pikemaajaliselt.“
Riigieelarvesse jääb laekumata hiigelsumma
2018 aasta alguses hindasid ettevõtjad, et riigieelarvesse jääb laekumata ligi 110 miljonit eurot planeeritud aktsiisitulu. “Prognoositud aktsiisitulude ja reaalse laekumise vaheks osutus ligi 100 miljonit. Selliste suurusjärkude juures tekib igal inimesel küsimus, et kuidas selline puudujääk eelarve tuludes kaeti ning mida tehakse edaspidi paremini, et selliseid eksimusi ei tekiks,“ sõnas Udras.
Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2018. aasta detsembris Eesti elanike hulgas läbi piirikaubanduse alase küsitluse. Küsitlus viidi läbi posti- ja veebiküsitluse teel ning kokku vastas küsimustele 1029 elanikku vanuses 18-74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele.
