GRAAFIK | Mis aladel teenib Eestis kõige paremat palka?
Värskelt valitud riigikogu liikmete palk hakkab olema 4009 eurot. Sellest enam on Eestis võimalik teenida oma ala parimatel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtidel, kus kümnendiku kõrgemalt tasustatud töötajate piir on 4170 eurot, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri enam kui 10 000 osalejaga tööturu-uuringust.
Lisaks on aastaga märkimisväärselt kasvanud parimate müügijuhtide ja tarkvaraarendajate palgatase ning liikunud 4000-eurose brutopalga piiri lähedale. Müügijuhtide palgatase, millest 90% töötasudest on madalamad ja 10% veel kõrgemad, on 3902 €, finantsjuhtidel 3832 € ja tarkvaraarendajatel 3818 €. Seega on müügi-, infotehnoloogia- ja finantsvaldkonna parimatel hea võimalus teenida praegusel tööturul Riigikogu liikmetest suuremat töötasu.
Kõrget palka on aga võimalik Eestis teenida ka mitmetel teistel elualadel – näiteks teenivad oma ala parimad ehituse projektijuhid enam kui 3600-eurost brutokuupalka (3627 €), müügi tippspetsialistid 3600 € ja turundusjuhid 3500 € brutokuupalka. Enam kui 3000-eurost brutokuupalka teenivad ka oma ala parimad personalijuhid (3190 €).
„Kuigi töötasud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, on palgaga rahul kõigest kolmandik (35%) töötajatest ja see avaldab tööandjatele endiselt survet palgatasemete korrigeerimisel,“ ütles tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Arvatavasti näeme kõrgepalgaliste talentide seas mitmeid IT-sektori ja müügi- ning ehituse valdkonna töötajaid seepärast, et antud ametitele on tänaselt tööturult väga keeruline asendajat leida. Seetõttu tuleb sobiva töötaja värbamiseks ka senisest kõrgemat töötasu pakkuda.“
„Kõrgest palgast siiski alati talentide meelitamiseks ei piisa. Kui töötaja rahulolu tase on palgaga saavutatud, tuleb tema üleostmiseks teha juba märkimisväärne – uuringute järgi umbes 30%-line – ülepakkumine. Kuna paljud tööandjad ei suuda nii suure palgatõusuga kaasa minna, proovitakse suurendada ametikoha atraktiivsust nii paindlike töövõimaluste kui ka osaluse ja aktsiaprogrammidega,“ lisas Henry Auväärt.
