FOTOD | Eesti Panga muuseumis avati kummaliste rahade näitus

Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud näitusesarja „Aardeid Eesti rahakollektsionääride kogudest“ kolmandal näitusel on väljas Eesti ettevõtete, mõisate, linnade, seltside ja kaupmeeste kodurahad kollektsionääride Tõnu Karu ja Ago Kõrva kollektsioonidest ning Eesti Rahva Muuseumi, Tartu linnamuuseumi, Hiiumaa muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Panga muuseumi kogudest.

Eesti kodurahade kohta ütles näituse avakõne pidanud Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juht Rait Roosve, et mõiste koduraha pole piisavalt täpne, kuna tegemist pole ei rahaga ega ka koduväljaandega, kuid mõistab, miks seda ajutiste kohalike maksevahendite kohta kasutatakse.

Kodurahad lasti ringlusesse, kuna iseäranis sõdade aegu, mida Venemaa harrastas, valitses väiksemates kohtades suur sularahapuudus.

Üritusel tutvustati ka ühe näitusele väljapandud rahade omaniku Tõnu Karu poolt kirjutatud kodurahade raamatut “Eesti koduraha põnevad lood”.

Teine erakogu omanik Ago Kõrv, kelle rahad lisaks muuseumitest pärit haruldustele väljas olid, rääkis, et eks see kogumine ole üks haigus. “Kui oled uue harulduse saanud, siis pereliikmetel on parem tunde mitte tülitada ja ega me teistele oma haruldusi näitama kah ei kipu, mistõttu Eesti Pangas väljapanek on hea ettevõtmine,” lausus Kõrv.

Näituse avaürituselt põikas läbi ka Eesti Panga president Ardo Hansson, kes ütles, et tema otseselt rahasid ei kogu. Samas võttis ta rahakoti vahelt välja Rumeenia ühe leulise plastikust raha ja ütles, et tõi selle hiljutiselt reisilt Rumeeniast kaasa.

“Mõned toovad kaasa suveniire, minule sobib ka riigi kõige väiksem rahatäht,” lausus ta.