Tööandjate uus juht: majanduses on ajad, kus ükski Eesti inimene ei peaks muretsema tööta jäämise pärast
Arto Aas, lähete peagi juhtima Eesti Tööandjate Keskliitu. Kas te ei pelga uue valitsusega läbisaamist, olles valitsusparteide jaoks ennekõike läbinisti reformierakondlane ja opositsioonipoliitik?
Ma väga loodan, et minusse ei suhtuta eelarvamusega ja mingit labast sildistamist ei tule. Mõlemal pool lauda peaksid istuma ikkagi professionaalid ja rääkima argumentidega ning asjade sisust. Lisaks on minu läbisaamine teiste erakondade poliitikutega olnud täiesti normaalne, EKRE puhul on neil lihtsalt väga palju uusi tulijaid, keda veel ei tunne.
Ma ei lähe ju keskliidu juhina oponeerima või konflikti otsima, ma pole ka poliitikuna väga konfliktne olnud. Tööandjate keskliidul on teisigi kõneisikuid, kes on väga mõjukad ja autoritaarsed, nii et minu [tuleviku] seisukohtades ei tasu kindlasti erakondlikku tonti otsida. Pealegi ma esindan mitte poliitikute, vaid tööandjate, 1500 ettevõtja seisukohti.
Teeb see ärevaks ka, et tõepoolest esindada 1500 ettevõtjat, kelle seas ka Eesti suurimad ja mõjukamad tööandjad?
Olen väga põnevil ja kindlasti on vastutus suur. Tahan võtta kindlasti sisseelamisaega. 21. maist lähen tööandjate juurde ja esimesed kuud võtan tutvumiseks. Tahan võimalikult paljud asjad endale kiirelt selgeks teha. Minu jaoks on tööandjate seisukohad väga loogilised ja see, mida nad esindavad, on mulle hingelähedane. Majandus ja ettevõtlus on kogu riigi toimimise alus.
Tulevane rahandusminister ja siseminister küll ei arva nii. EKRE jaoks on majandusest palju tähtsam rahvusriik.
(mõtlikult) Jaa... Küll aga on EKRE andnud jälle lootust bürokraatiaga võitlemise asjus, mis on tööandjatele vajalik lubadus.
Teie otsus üldse sellele ametikohale asuda tundub veidi kummaline, sest osalesite valimistel, saite riigikokku ja napilt kuu aja pärast sealt lahkute, astudes välja ka erakonnast. Miks? Kas opositsioonis pole mõtet olla?
Minu mõtted valdkonda vahetada on küpsenud pikemalt, nii aasta jagu. Ja tööandjate konkurss sattus vahetult valimistejärgsesse aega ning alles eile ju see otsus tuli. Ajaline hetk on üsna juhuslik, see ei sõltu valitsuse moodustamisest või kes on koalitsioonis või opositisoonis.
Üks põletavamaid probleeme ettevõtjatel on tööjõu leidmine.
Kahtlemata on see meile oluline, et Eesti oleks võimalikult paindlik ja avatud. Et siia oleks võimalik välisspetsialistidel tööle tulla, on tööandjatele ülioluline. See on põhiküsimus ja mõnes mõttes ka suur küsimärk, sest me ei tea ju, milliseks uue valitsuse seisukohad tegelikult kujunevad. Loodame, et terve mõistus võidab.
Aga renditööjõule tuleb seada karmimaid regulatsioone?
Kõik ettevõtjad tahavad, et regulatsioonid oleks selged ja konkurents kõigile võrdne. Kindlasti ei tohi hakata siin müüre ehitama. Oleme näinud küll ja küll neid artikleid, kus meie enda ettevõtjad ütlevad, et tööjõudu siit võtta pole. Ma usun, et valitsus ei taha ka, et maalt töökohad ära kaoksid ja et ka Eesti inimesed seetõttu töötuks jääksid.
Samas on kuulda ka palju näiteid, kus Eesti inimesed tööd ei leia.
Praegu on majanduses ajad, kus ükski Eesti inimene ei pea muretsema, et ta pikemaajaliselt tööta jääks. Muidugi mingid töökohad kaovad, aga samas uued tekivad. Me ei peaks kaitsma niivõrd töökohti, vaid inimesi. Seepärast on keskliidule väga oluline ka haridusteema. Ümber- ja täiendõppe kättesaadavus on vaat, et olulisem teemagi kui näiteks maksudega seonduv vms. Digitaliseerimisest ja robotiseerimisest me ei pääse ja ei tahagi pääseda, sest see teeb meid globaalselt edukamaks.
