Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Katre Väli sõnul on nimetatud arvutuskäik täiesti ebakorrektne ning teatrite eelarveridadega meelevaldselt ümberkäimise tulemusena loob lugejas väära kujutelma piletihinna toetusest.

"Eesti Päevalehe artikli väidete kohaselt on riigi piletidotatsioonid eriliselt kaldu kolme teatri suunal: Ugala, Vanemuine ja Endla. 2017. aastal olid suured investeeringud nii SA Ugala, SA Endla kui SA Vanemuise teatril seoses renoveerimistööde ja tehnika väljavahetamisega.

Tegelikult peaks ühe külastaja toetuse arvutamisel silmas pidama pikemat perioodi kui üks majandusaasta ning kindlasti süvenema detailsemalt teatri eelarvesse ja selle erinevatesse tulu- ja kuluridadesse. Korrektne oleks arvutada külastaja toetus ainult suhtes tegevustoetus ja külastajate arv ning jätta kõrvale ühekordsed suuremahulised investeeringud," selgitas Väli.

"Teeme selle asja Ugala teatri näitel puust ja punaseks: artikli andmetel maksti 2017. aastal igale SA Ugala teatri külastusele peale 106 eurot. Eesti Teatri Agentuuri statistikabaasist võetud info põhjal oli 2017. aasta SA Ugala tegevustoetus riigilt kokku 9 386 620 eurot ja kohalikult omavalitsuselt 13 073 eurot, kõik kokku 9 399 693 eurot. Külastajaid oli teatril kokku 88 860.

Artikli autor on teinud lihtsa jagamistehte, mille puhul on tegevustoetuse kogusumma jagatud külastajate arvuga ja saanud tulemuseks 106 eurot. Tegelikult peaks vaatama statistikabaasist hoopis seda tabelit, kus on välja toodud toetused kulude kaupa ja sealt on selgelt näha, et 2017. aastal on SA Ugala saanud investeeringutoetust summas 8 049 368 eurot ja seega on kogu arvutuskäigu aluseks selle numbri võrra liiga suur arv. Nii saaksime lihtsa jagamistehtega ühe SA Ugala teatri külastaja toetuseks 2017. aastal hoopis umbes 14 eurot.

Samas on selge, et ühegi teatri eelarve ei ole nii lihtsakoeline ja iga teatri iga aasta eelarves on palju erinevaid kuluridasid ning ühekordseid toetusi, mis on seotud erinevate sündmuste või projektidega, nt aastal 2017 korralda SA Ugala teater teatripäeva ja sai selleks lisatoetust. Seega tuleb taolise tehte puhul kindlasti silmas pidada vähemalt kahe-kolme aasta eelarveid ja arvutusi tehes arvestada kõigi eelarveridu mõjutanud aspektidega."

Ka Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaar tõi välja, et arvutustes on Ärileht arvestanud riigipoolse toetuse hulka ka riigi investeeringu oma varasse - teatavasti läbis Ugala teater 2017. aastal ulatuslikud renoveerimistööd, mille tulemusel sai põhjalikult uuendatud nii 36 aastat vana teatrimaja välimus kui ka tehniline park - siis teatrikülastaja pileti toetuse osaks ei saa seda summat arvestada.

"Võttes aluseks kõigile avaliku ametliku info ehk majandusaasta aruande, eraldas riik 2017. aastal Ugala teatrile tegevuskuludeks 1 311 798 eurot ja Ugala pileteid osteti sel aastal 88 860. Selle alusel kujuneb toetus ühe pileti kohta seitse korda väiksemaks, kui väidab ajakirjanik ehk 14,76 eurot, mis on vähem kui 50% teatripileti hinnast," ütles Alliksaar.