Riigivara agentuuri kontrolli all tegutseva Rostelekomi abil saab Nokia oma toodetele Venemaal nö kodumaise staatuse, mis annab eelise suurtel hangetel.

Pärast seda, kui Venemaa hõivas Ukraina alad ja puhkes sanktsioonide sõda tehnoloogiliselt arenenud Läänega, käivitas Kreml importoodete kodumaistega asendamise programmi. Nokia tehnoloogia hõivamine kujutab endast olulist sammu, sest Venemaa tööstusettevõtted ei ole suutelised sarnaseid tehnoloogiaid ise looma.

Vene riigi kontrollitav operaatorfirma sai 51protsendilise osaluse koos Nokiaga eelmise aasta lõpus asutatuid ettevõttes RTK-Network Technologies, mille ülesanne on kommunikatsioonivõrkude tarkvara ja seadmete arendamine.

Nokia kohustus ettevõtesse investeerima kolme aasta jooksul ligi 137 miljonit eurot nii aktsiakapitaiks kui ka toodete arendamiseks.

Seni pole avaldatud, milliseid tehnoloogiaid tehing ette näeb, kuid viidatakse, et tootmist alustatakse Venemaal.

Rostelekomi pressiesindaja ja RTK-Network Technologies peadirektor Maxim Papin keeldus teemat kommenteerimast ja Nokia esindaja ei vastanud RBC küsimustele.

Advokaadibüroo Nevski IP Law partner Kirill Mitjagin selgitas, et intellektuaalomandi ülke andmisel saab ettevõte selle tehnoloogia täieõiguslikuks omanikuks koos patentide, oskusteabel ja lähtekoodidega. Kõnealuse tehinguga muutub seni Nokiale kuulunud tehnoloogia Mitjagini selgituse kohaselt Venemaa omandiks.

Venemaa president Vladimir Putin andis 2019. aasta veebruari lõpus peaminister Dmitri Medvedevile korralduse, töötada välja meetmed, et julgustada Venemaa ettevõtteid tehnoloogiate omandamist laenude abil.

Elektroonika tootjate liidu peadirektor Ivan Pokrovski ei suutnud RBCga peetud vestluses meenutada juhtumeid, kus välisriikide ettevõtjad oleksid varem andnud sellisel viisil oma õigusi partneritele üle. Samal ajal on Siemens ja Alcatel toonud oma tootmist üle Venemaale.

„Nokia tugevdab oma positsiooni turul, kinnitades oma tehnoloogiate staatust,“ ütles Pokrovski. Venemaa telekommunikatsiooniseadmete turu maht ületab kahte miljardit eurot aastas, millest 92–94 protsenti pärineb välistootjatelt.