Rahandusministeerium: üha rohkem inimesi eelistab töötada osakoormusega
Palgakasv aeglustus tänavu esimeses kvartalis veidi, kuid püsib jätkuvalt tugev. Täistööajale taandatud hõive aastatagusega võrreldes ei muutunud. See tähendab, et üha rohkem on inimesi, kes eelistavad töötada osakoormusega. Tööjõupuudus hoiab palgatõususurveid tugevana ka lähitulevikus, tõdes rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste esimese kvartali palgatõusu statistikat kommenteerides.
Statistikaameti andmetel oli esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 1341 eurot, mis on 7,9 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal. Palgakasv aeglustus mõnevõrra – eelmise aasta viimases kvartalis kasvas keskmine palk 8,9 protsenti. Samal ajal suurenes täistööajale taandatud töötajate arv kõigest 0,1 protsendi võrra, viidates inimeste üha enam levivale eelistusele paindlike töövormide osas.
Eelmisel aastal kasvas netopalk ehk töötajate kättesaadav töötasu brutopalgast maksuvaba tulu reformi tõttu kiiremini. Käesoleval aastal suurendab kasvab töötajate keskmine tulumaksukoormus, kuna üha rohkem on inimesi, kelle kasutada olev maksuvaba tulu langeb palgatõusu tõttu. Maksuameti andmetel tõusis esimeses kvartalis netopalga väljamakse 7,7 protsenti, samas keskmine brutoväljamakse suurenes töötaja kohta 8,5 protsenti.
Suurematest tegevusaladest kasvasid palgad keskmisest kiiremini ehituses, tervishoius ja hariduses. Ehituse olukord on viimasel paaril aastal olnud väga hea ning see on väljendunud ka ehitustöötajate palgakasvus, kuid esimeses kvartalis toimunud ehitusmahtude kasvu järsk pidurdumine näitab, et olukord ehitusturul võib kiiresti pöörduda. Hariduse ja tervishoiu töötajate palgakasvu taga on valitsuse otsus tõsta nende palku ennaktempos. Palga kasv oli kiire ka jae- ja hulgikaubanduses, kuid sellel tegevusalal levib üha rohkem osaajaga töötamine ning kokkuvõttes on palgakulude kasv seal majanduse keskmisest madalam.
„Tugeva palgakasvu jätkumine annab alust arvata, et üldine maailmamajanduse jahenemine ei ole meie ettevõtetele veel olulist mõju avaldanud. Majanduskasvu aeglustumisel võib oodata ka palgakasvu aeglustumist, kuid madala tööpuuduse ning püsiva tööjõupuuduse tingimustes võib arvata, et palgasurved tõenäoliselt ei leevene,“ märkis Lõhmuste.
