Minister Aas: eemaldame Narva jaamadele seatud kunstlikud piirangud
Ei ole mõistlik, et tõrjume endi elektrijaamadest puidupõletamise välja ja viime suure osa meie metsadest Taani või Inglismaa jaamadesse, leiab majandusminister Taavi Aas vastates ühe suurima puidueksportija, Graanul Investi juhi Raul Kirjaneni kriitikale.
Avaldame järgnevalt Taavi Aasa kommentaari täismahus.
Täna on Eestis olukord, kus suur osa meie metsade puitu viiakse välja ja põletatakse näiteks Taani, Inglismaa või Itaalia suurtes elektrijaamades, kus sellistele jaamadele makstakse puidu kasutamise eest toetust. Eestis oleme aga samasugused elektrijaamad sarnasest võimalusest kõrvale tõrjunud.
See ei ole mõistlik, kuna piirab meie enda energeetika konkurentsivõimet, kaotab töökohti ja hoiab elektri tootmishinda kõrgemal. Pealegi saame anda puidule kõrgema lisandväärtuse, tehes sellest elektrit kodumaal, mitte ei vea lihtsalt välja. Puitu kasutavad elektri- ja soojusenergia tootmiseks ka paljud Eesti asulad, näiteks Tallinn, Tartu, Pärnu, Paide, Rakvere, Valga, Kuressaare jne ning saavad selle eest toetust. Väljas on ainult Narva.
Nüüdne valitsuse otsus oli esimene samm Narva elektrijaamades biomassi põletamise toetamise lubamisel. Selle otsuse põhjalt töötame välja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida kindlasti seotud osapooltega konsulteerime. Eelnõu koostamise raames hindame ka selle muutuse mõjusid.
Saame aru, et uuema info puudumisel hindavad turuosalised selle muutuse mõju vana toetusskeemi tingimuste pealt. Meil ei ole kindlasti plaanis maksta senisega sarnast toetusmäära. Toetusmäär selgub vähempakkumisel ja räägime kordades väiksemast määrast kui senine 53,7 €/MWh. Lisaks seatakse toetatavale kogusele konkreetne mahupiirang, mida eelmisel toetusskeemil ei olnud. Ka toetusperioodi puhul ei räägi me senisest 12 aastast, vaid palju lühemast perioodist (tõenäoliselt aastane periood).
Need meetmed tagavad, et mõju hakkepuidu hinnale on minimaalne. Energeetikas kasutatava hakke puhul on tegemist väheväärtusliku jäätmepuiduga, mis ei konkureeri tööstuses kasutatava materjaliga. Veelgi enam, kuna puiduturg on vähemalt regionaalne, on võimalik osa vajalikust puidust osta ka Eestist väljapoolt. See ei peaks küll olema eesmärk omaette. Kõik need aspektid soovime lähiajal seotud osapooltega läbi arutada. Koostame praegu eelnõud. Kohe, kui see valmis, alustame konsultatsioonidega.
Muudatuse abil saame eemaldada Narva elektrijaamadele rakendatud kunstlikud konkurentsipiiranguid. Lisaks on biomassi koospõletamine väga hea võimalus Eesti taastuvenergia eesmärke täita ning oluliselt vähendada Eesti elektritootmise süsinikuheidet. Samal ajal tagame, et meie elektri varustuskindlusesse panustavad suuremal määral Eestis paiknevad elektrijaamad.
