Diena toob välja, et lennufirma eelmise aasta majandusaruandes on mitmeid muret tekitavad andmeid, mida kõrvaltvaatajal on raske märgata. Nii näiteks olid tulud reisija kohta eelmisel aastal madalamad kui 2014. aastal. Inflatsiooni arvestades on vahe 12%.

Likviidsuskoefitsent on sama mis 2015.aastal ning siin on asjakohane meenutada, et just 2015. aastal oli Air Balticul tarvis lisakapitali.
Viimasel kolme aastal on lennufirma kasumlikkus vaid 1%. Võrdluseks, Ryanairil on see 20 korda kõrgem.

Lisaks maksab Air Baltic võlausaldajatele viis korda rohkem kui Ryanair, mis viitab oluliselt kõrgematele laenu ja liisinguintressidele.

Tänavu tuleb tagasimaksetele lisada veel 35 miljonit eurot, mis tähendab, et Air Balticu laenumaksed on viis korda suuremad kui eelmisel aastal. Selleks on aga raha vaja.

Air Balticu selgitused ettevõtte seisu kohta on põiklevad. Küsimusele, kas ettevõte peab sel aastal laenama 35 miljonit eurot ja kust raha võetakse, vastas ettevõte: „Need andmed on saadaval ettevõtte kodulehel olevas aastaaruandes“. Küsimust korrates kinnitati ettevõttest: „Firmal ei ole raskusi oma kohutuste täitmisega praegu ega ka tulevikus. Air Balticu finantstegevus on hoolikalt planeeritud ning ei ole põhjust kohutustuste suurenemisest mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha“.

Reisija kohta saadava tulu vähenemist põhjendab Air Baltic sellega, et Euroopa lennunduses on piletihinnad languses juba 1990-ndatest alates ning see on teinud lendamise kättesaadavaks suuremale hulgale reisijatele.