Kuus läbipõlemise põhjust ja kuidas neid vältida
Tänaseks meditsiiniliseks diagnoosiks saanud läbipõlemise selgitamiseks ning prognoosimiseks on kasutusel erinevad mudelid. Neist üks, Christina Maslachi ning Pichael P. Leiteri koostatud mudel, mis kannab pealkirja „Tööelu mudeli alad", kaardistab kuus valdkonda, kus ilmnev tasakaalustamatus viib läbipõlemiseni. Autor tõdeb oma praktikale tuginedes, et osad inimsed suudavad ühes või mitmes neist valdkondadest positiivseid muutusi ellu viia ning rõõmsalt oma ametikohal jätkata, samas kui teiste jaoks on vastuolud ja tasakaalustamatused sedavõrd suured, et nad otsustavad lahkuda ja edasi liikuda.
Siin on need kuus valdkonda ning soovitused, kuidas nendega hakkama saada:
1. Töökoormus
Kui töökoormus on jõukohane, saad kõik vajaliku efektiivselt tehtud, võimaluse taastuda ning puhata ja leiad aega ametialaseks kasvuks ning arenguks. Kui aga tunned end pidevalt tööga ülekoormatuna, ei ole sul tasakaalu taastamise võimalusi.
Töökoormuse põhjustatud stress sõltub sellest, kuivõrd hästi saad hakkama järgmiste võtmevaldkondadega: töökoormuse planeerimine, töö prioritiseerimine, ülesannete delegeerimine, „ei" ütlemine ning perfektsionismist loobumine. Kui sa ei ole neid kasutanud, siis proovi ajaplaneerimises edu saavutada ning vaata, kuidas su enesetunne paraneb. Paljude, eriti nende inimeste jaoks, kes on püüdnud teistele meele järele olla, võib proaktiivne tegutsemine töökoormuse vähendamise suunas vähendada läbipõlemise tunnet ning anda aega puhkamiseks.
2. Kontrolli puudumine
Pidev tunne, et sul ei ole piisavalt iseseisvust, juurdepääsu ressurssidele ning sõnaõigust sinu tööelu puudutavate otsuste langetamisel, võib sinu heaolu oluliselt mõjutada. Kui avastad end tundelt, et sul puudub kontroll, astu samm tagasi ja küsi endalt, mis paneb sind niimoodi tundma? Näiteks, kas ülemus helistab või saadab e-kirju väljaspool tööaega ning tekitab sinus tunde, et pead olema pidevalt valvel ja kättesaadav? Kas prioriteedid tööl pidevalt muutuvad ning sa ei jõua nendega kaasas käia? Või ei ole sul lihtsalt võimalust oma töö efektiivselt tegemiseks piisavalt ressursse saada?
Küsi endalt, mida sa sa saad selle olukorra muutmiseks teha? Kas oleks võimalik juhiga asja arutada ning seada piirid, et ei oleks vaja teadetele 24/7 vastata? Kas on võimalik jõuda kokkuleppele, et mõned prioriteedid on paigas ega muutu pidevalt? Või on sul võimalik rohkem ressursse saada? Kui oled need teemad läbi mõelnud ning arutanud, peaks olema selge, mida sa saad oma keskkonna mõjutamiseks teha ning mis on need asjad, mis sinu sõnadele või tegudele vaatamata ei muutu.
3. Tasu.
Kui töö eest saadav väline ning sisemine (tunnustus, saavutustunne, rahulolu) tasu ei ole vastav panustatud pingutuse ning ajaga, siis tunned tõenäoliselt, et investeering ei ole tasuv.
Sellisel juhul tuleks endasse süüvida ning määratleda, mida sa vajad selleks, et end vääriliselt hinnatuna tunda. Näiteks, võib-olla pead küsima palgatõusu või edutamist. Võib-olla vajad rohkem positiivset tagasisidet ning suhtlust ülemusega. Või vajad sa juba välja teenitud auhinna realiseerimist ehk vaba aega kiirel ajal tehtud ületundide eest.
Pead selgeks tegema, mis konkreetne tasu paneks sind end väärtustatuna tundma ning kas praeguses töökeskkonnas on võimalik seda saada.
4. Kogukond
Kellega sa koos töötad, kes sind ümbritsevad? Kui toetavad ning usaldavad need suhted on? Paljudel juhtudel kolleege ning kliente valida ei saa, kuid sa suudad valitsevat suhtumist ja õhkkonda muuta. Näiteks võid kolleegidelt küsida, kuidas nende päev on läinud ja vastust tõestti tähelepanelikult kuulata. Või saata kellelegi e-kiri, milles kiidad hea esitluse eest. Või ütled ebameeldiva tagasiside respekteerival moel ega anna hinnanguid.
Läbipõlemine võib olla nakkav, nii et enda enesetunde parandamiseks tuleb muuta grupi moraali. Alles siis, kui oled enda poolt kõik teinud ning selgub, et teised ei taha või ei saa suhtlust parandada, võid töökohta vahetada.
5. Õiglus
Kas sa usud, et sind koheldakse õiglaselt ning teistega võrdselt. Näiteks, kas sind tunnustatakse panuse eest või tunned, et teised saavad kiita, aga sinu saavutusi ei märgata? Kas keegi saab pidevalt tähtaegade pikendusi või lisaressursse, kuid sina mitte?
Kui tunned, et õigluse puudumine suurendab läbipõlemist, tuleb asjad selgeks rääkida. Mõnikord ei ole inimesed oma veidrustest teadlikud või ei tee nad midagi, kuni sa ei ole selgelt välja öelnud, mida sa soovid. Sa võid öelda, et soovid kaasautorina märgitud saada või esitlusel osaleda, samuti võid küsida lisaaega ja -ressursse. Kui sellele vaatamata leiad, et vastus ei ole õiglane, võid selle viisakalt jutuks võtta, öeldes: „Ma olen märganud, et teine meeskond sai projekti lõpetamiseks lisanädala, kuigi algselt oli meil sama lõpptähtaeg. Kas te palun aitaksite mul mõista, miks meie ajapikendust ei või saada?".
6. Väärtuste erinevus
Kui hindad kõrgelt midagi, mida sinu ettevõttes ei ole väärtustatud, võib töömotivatsioon kõvasti kannatada. Ideaalid ning motiivid kipuvad olema tihendalt inimestesse ning organisatsioonidesse juurdunud. Kui olukord sinus läbipõlemistunnet tekitab, pead hoolikalt läbi mõtlema, kui oluline on, et sinu väärtused organisatsiooni omadega klapiksid.
Arvesta ka seda, kas ettevõtte juhid on oma väärtusi muutnud. Küsi endalt: kuidas minu ülemus, minu meeskond ja organisatsioon otsuseid langetab ning ressursse investeerib? Kuidas ma end nende otsuste osas tunnen? Kas neid on võimlaik muuta?
Kui sul on väga kindlad väärtused ning organisatsiooni omad nendest erinevad, tuleb sul tõenäoliselt teisi võimalusi otsida.
Läbipõlemine ei ole pelgalt väsimus. See on mitmetahuline probleem, millel on tarvis mitmekülgset lahendust. Enne töölt lahkumist tee endale selgeks, mis tegelikult läbipõlemise on põhjustanud ning püüa midagi muuta. Kui vaatamata sinu püüdlustele eriti midagi ei muutu, otsusta, kas mitte pole aeg lahkuda.
