Euroopa Liit vaatas üle senised reeglid ja praktika ning identifitseeris suured puudujäägid. Europoli hinnangul võib aastane musta raha voog ületada 200 miljardit eurot.

Euroopa komisjon vaatas läbi kümme pankade vahendusel toimunud suurt rahapesujuhtumit, mis leidsid aset peamiselt ajavahemikus 2012 kuni 2018. Nende seas oli Danske Banki skandaal, kelle eesti filiaali kaudu toimus aastatel 2007-2015 enam kui 200 miljardi euro väärtuses kahtlase raha liikumist. Samuti vaadati Läti ABLV, Malta Pilatus Banki ja Küprose FBME Banki lugusid. Mööda ei vaadatud ka Deutsche Bankis, INGs, Nordeas ja Societe Generale'is toimunust. Samuti pälvisid tähelepanu Malta Satabank ja Eesti Versobank, kelle tegevusluba tühistati mullu rahapesu uurimise käigus.

Brüsselis jõuti järeldusele, et sageli ei täitnud pangad rahapesuvastase võitluse nõudeid, liikmesriikide järelevalve teostajad ei suutnud vältida rahapesu ning efektiivselt võidelda vajakajäämistega.

Nüüd soovitakse, et liikmesriigid jääksid otseselt vastutama reeglite täitmise eest ning ka pangandusjärelevalvet tuleb tugevdada.

„Me ei soovi ELis ühtegi nõrka lüli, mida kurjategijad saaksid kasutada,“ ütles Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Vera Jourova.

Euroopa Keskpank ja Euroopa Parlament on nõudnud EL ühtse järelevalveasutuse loomist.