Merko suutis langeval turul kasumit kasvatada

Merko Ehituse tütarettevõtete suurobjektide valmimine tõi kaasa teises kvartalis müügitulu vähenemise ligi viiendiku võrra, kuid sellest hoolimata kasvatati kasumit ligi 7%, selgitas ettevõtte juhtkond täna avaldatud pressiteates.

Merko teise kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja 6 kuu müügitulu 154 miljonit eurot, mis vähenes aasta tagusega võrreldes 16%. Kuue kuu müügitulu vähenes võrreldes aastatagusega Eestis ja Lätis, ent kasvas Leedus ja Norras.

Teise kvartali maksueelne kasum oli 4,5 miljonit ja 6 kuu maksueelne kasum 7,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,7%.

„2019. aasta teises kvartalis jätkunud Merko Ehituse müügitulu vähenemine oli ootuspärane tulenevalt kontserni tütar­ettevõtetel ehituses olnud suurobjektide valmimisest, üldisest turuolukorrast ja tellimuste portfelli langusest,” selgitas kontserni finantsüksuse juht Priit Roosimägi. „Ehitustellimuste üldise langustrendi taustal püsib peatöövõtjate turul väga tugev konkurents ja surve hindadele.”

Sellises turuolukorras keskenduvad kontserni tütarettevõtted Roosimägi sõnul ehituse peatöövõtu teenuse osutamisel eelkõige projektidele, kus suudetakse luua tellijale lisaväärtust projekti­juhtimise kvaliteedi näol, kus toimub aus hinnakujundus ja on tagatud lepinguliste riskide mõistlik jaotus. „Arvestades viimastel aastatel toimunud ehituse sisendhindade, eelkõige tööjõu maksumuse, kiiret kasvu, on ehitusturu edasise normaalse arengu jaoks äärmiselt oluline ehitus­protsessi osapoolte vaheline hea koostöö ning vastutuse ja riskide adekvaatne tasakaal,” lausus Roosimägi.

Teise kvartali 7,5 miljoni euro suurust puhaskasumit mõjutas väljamakstud dividendidelt tasutud tulumaksu kulu summas 2,7 miljonit eurot. Teise kvartali kasumlikkust mõjutas ka asjaolu, et tulenevalt korteriarendusprojektide valmimiste graafikust müüsid kontserni tütar­ettevõtted aastatagusega võrreldes oluliselt vähem kortereid. Samas kulgeb korterite eelmüük plaanipäraselt ning teisel poolaastal ostjatele üleantavate eelmüügilepinguga kaetud korterite arv kasvab. Kontserni emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli teises kvartalis 1,7 miljonit ja 6 kuu puhaskasum 4,5 miljonit eurot.

Kontserni teostamata ehituslepingute portfell vähenes 2019. aasta juuni lõpuks 172 miljoni euroni, langedes eelmise aasta sama seisuga (247 miljonit eurot) võrreldes 30%. Samas sõlmiti uusi lepinguid esimesel poolaastal 86 miljoni euro ulatuses, mis on 27% enam kui eelmisel aastal samal perioodil (68 miljonit eurot). Suurimad lepingud sõlmiti Aaspere-Haljala teelõigu ümberehituse, Türi Põhikooli ja Laima šokolaaditehase ehituseks.

Lisaks eelnimetatutele olid suuremad töös olevad objektid Eestis Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni rajamine, Pärnu mnt 186 ärihoone, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskus ja Alfa kaubanduskeskus, Leedus Neringa hotell, Quadrum büroohoone ja erakooli hoone ning Norras Tesla teeninduskeskus ja Møllergata tn 23-25 büroohoone renoveerimine.

Strateegiliselt on Merko Ehitus üha enam keskendunud korteriarenduse ärisuunale. Investeeringud korteriarendusse on oluliselt kasvanud ja esimesel poolaastal investeeris kontsern töös olevatesse projektidesse ligi 40 miljonit eurot. Lisaks soetas kontsern teises kvartalis 13 miljoni euro eest suure arendusala Vilniuses. Tänavune planeeritav koguinvesteeringute maht korteri­arendustesse on suurusjärgus 100 miljonit eurot. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1000 korterit. Suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid.

Kontsern müüs teises kvartalis 37 korterit, võrreldes eelmise aasta teise kvartali 117 korteriga. Müüdud korterite vähenenud arvu taga on asjaolu, et senised suuremad arendusprojektid on valminud ja korterid suures osas müüdud. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli poolaasta lõpus kolmes Balti riigis kokku sadakond korterit. Uued projektid on ehitusfaasis ja nende valmimise ning müügini jõutakse osaliselt käesoleva aasta lõpus ning enamjaolt järgmisel aastal.

Korteriturud püsivad vastuvõtlikud korralikult läbi mõeldud ja kvaliteetselt teostatud elukeskkonna tervik­lahendustele nii Tallinnas kui Vilniuses. Riia korteri­turu aktiivsus on jätkuvalt oluliselt madalam ning seal on müügipotentsiaal kõrgem turuootuste suhtes täpselt sihitud arenduste puhul. Kinnisvaraturu jaoks tervikuna on jätkuvalt küsimuseks Baltikumi pangandus­turu senised ning edasised arengud. Need puudutavad nii pankade vahelise konkurentsi piisavust, regulatsiooni ning selle tõlgendamise jäikust klientide valikul, aga ka pankade üldist riskiisu finantseerimis­tegevusel nii arendajate kui koduostjate suunal. Ebasoodsate arengute puhul võib pangandustegevus hakata pärssima Balti riikide üldise majandus­tegevuse aktiivsust, sh kinnisvaraturu normaalse toimimise osas.