Eestlastega peetavast aktsiisisõjast hoolimata peavad lätlased kallist viina jooma

Läti kaupmeeste liit põhjendas, miks lätlased peavad endiselt maksma viina eest kõrgemat hinda, ehkki riik alandas juba alates 1. augustist Eestiga võistlemise nimel aktsiisimaksu 15%, kirjutas Läti Delfi.

Lätlased ei suuda varjata imestust, sest vaatamata naabritega peetava alkoralli aktsiisilangetusele ei muutunud alkohoolsete jookide hinnad poelettidel. "Fakt on see, et kaupmehed müüvad vana hinnaga ostetud kaupa," ütles Läti kaupmeeste liidu president Henrik Danusevitš.

Tema sõnul said jaemüüjad alandatud aktsiisimääraga alkohoolseid jooke osta alles pärast 1. augustit. Seetõttu ei saa kauplejad, välja arvatud need, kes töötavad piiritsoonis, kus selle kategooria kaupade käive on suurem, kauplustes veel hindu alandada. Praegu müüakse 90% alkoholist vana aktsiisiga.

Danusevitši sõnul pole aktsiisimaksu langetamine põhjustanud alkoholitarbimise kasvu. "Need muudatused ei tähenda üldse seda, et inimesed hakkaksid rohkem jooma, nagu teatas tervishoiuministeerium,” rääkis kaupmeeste liidu juht. „Aktsiisi langetamise otsus annab inimestele aktsiisimaksu erinevuse kaudu võimaluse valida paremat alkoholi või säästa ja osta muid tooteid. Pikemas perspektiivis pärast varude ära müümist kõige suurema käibega alkoholi hinnad võivad langeda.”

Läti Seim langetas 8. juulil vastu võetud aktsiisiseaduse muudatustega alates 1. augustist 2019 kange alkoholi aktsiisimäära 15%, mis kehtib kuni 29. veebruarini 2020.

Muudatused ei kehti õlle, veini ja muude alkohoolsete jookide kohta, mille alkoholisisaldus on alla 22%.

Muudatused võeti vastu seoses muudatustega Eesti alkoholiturul, millel on negatiivne mõju Läti kaupmeeste tegevusele, eriti piiritsoonis. Alates juulist vähendati Eestis õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisi 25%.