Agentuuri veebisaidil avaldatud teabe kohaselt eksporditi jaanuaris-juulis Venemaale kaupu summas 303 miljonit dollarit, mis oli suurim Gruusia väliskaubanduspartneritega saavutatud tulemus. Kasv võrreldes mullu sama ajaga oli 26%.

Alates 2019. aasta algusest on Gruusiast SRÜ riikidesse eksporditud 1,1 miljardi dollari väärtuses kaupu, mida on 26,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ja mis moodustab 52,6% riigi koguekspordist.

Veelgi enam, samal perioodil eksporditi Euroopa Liitu kaupu SRÜ riikidega võrreldes poole väiksema summa eest, väärtusega 503,5 miljonit dollarit. Kuid ka see tulemus oli 20,6% rohkem kui eelmise aasta samal ajal, kuid siiski ainult 24% Gruusia koguekspordist välisturgudele.

Mis puutub Gruusia ekspordi struktuuri, siis Venemaale tarnitakse peamiselt seda tüüpi kaupu, mis mitmel põhjusel, sealhulgas Euroopa Liidu kvootide, standardite mittejärgimise ja Euroopas toodetud sarnaste kaupadega konkurentsivõime puudumise tõttu pole Euroopas konkurentsivõimelised. Eelkõige puudutab see veini, mineraalvett, puuvilju, köögivilju, tsitrusvilju, ürte, mõnda tüüpi lihatooteid.

"Viimase seitsme aasta jooksul pärast partei Gruusia Unistus võimuletulekut lõi Moskva Gruusiale majanduse enamsoodustusrežiimi," ütles Gruusia politoloog David Avalishvili.

Ta rõhutades, et Gruusia ei kuulu kummasegi majandusühendusse ning tal pole isegi Venemaa Föderatsiooniga kahepoolseid lepinguid vabakaubandustsooni või nn enamsoodustusrežiimi kohta. Politoloog juhtis tähelepanu asjaolule, et 2014. aastal sõlmis Gruusia Euroopa Liiduga põhjaliku vabakaubanduspiirkonna lepingu, kuid Moskva pole endiselt kaubandus- ja majandussuhteid sidunud lepingute allkirjastamisega. "Kuid Ukraina puhul, nagu mäletame, esitas Moskva 2013. aastal selle küsimuse hoopis teisel viisil," märkis politoloog.

Tuletame meelde, et juunis tekkis konflikt Venemaa ja Gruusia vahel. Tbilisis korraldati parlamentidevahelise assamblee kohtumisel massiline protsetiaktsioon. Grusiinid olid eriti nördinud selle pärast, et Vene delegatsiooni juht Sergei Gavrilov istus ajutiselt Gruusia parlamendi spiikri toolile.

Riigis algasid massimeeleavaldused. Riigiduuma esitas vastuseks majandussanktsioonid, mille hulgas tehti ettepanek Gruusia veini tarnimise keelustamiseks. Venemaa president Vladimir Putin seda ideed ei toetanud.

Tasub meenutada, et 2008. aasta augustis okupeeris Venemaa nn viiepäevase sõja käigus Gruusia alad Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. Sellele kaasnenud propagandarünnakus kuulutati ohtlikuks nii Gruusia veinid kui ka mineraalvesi.