Kaupmehed kardavad. Tarbijakaitseametnikele tahetakse anda politseiga võrdseid õiguseid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on saatnud kooskõlastusringile tarbijakaitse järelevalvet puudutava määruse eelnõu, mis annab tarbijakaitseametnikele ulatuslikud volitused rikkumiste tuvastamiseks ja järelevalveks. Kaupmeeste organisatsioonid peavad nii suurte õiguste andmist ebaproportsionaalseks, kirjutab ERR.

Eelnõu kohaselt saab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) edaspidi nõuda veebiteenuste pakkujatelt ja pankadelt infot, et tuvastada e-poodi pidava ettevõtja isik, teha kontrolloste, vara arestida, dokumentidest ja andmetest koopiaid teha ning vajadusel takistada juurdepääs veebiliidesele, kui rikkumise lõpetamine ei ole muul moel võimalik.

Teisisõnu: kui on kahtlus, et mõni e-kaupleja tegeleb oma veebilehel tarbijate petmisega, saavad tarbijakaitseametnikud politsei, finantsinspektsiooni ja kohtutega võrdsed võimalused sekkuda, näiteks teha ettevõtja kontoris läbiotsimine.

Paljud kaupmeeste katusorganisatsioonid - kaubandus-tööstuskoda, kaupmeeste liit ja e-kaubanduse liit - peavad selliste õiguste andmist järelevalveametnikele ebaproportsionaalseks ning leiavad, et piisab, kui politseil ja kohtutel need õigused juba teiste seaduste alusel on.

Kaupmehi koondavad organisatsioonid saatsid oma tähelepanekute kohta MKM-ile ka pöördumise, ent sisulist vastust nad ei saanud. Selle asemel saatis MKM eelnõu kuu aega tagasi justiitsministeeriumile ilma ettevõtjate tähelepanekuid arvestamata kooskõlastamiseks edasi. Nüüd loodavad ettevõtjad justiitsminister Raivo Aegi tähelepanu oma murele tõmmata.

"Peamine probleem on selles, et see õigus on liiga üldsõnaline ja ametnikule piiramatuid õigusi andev," ütles e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät. "Kui on kahtlus, et on mingi rikkumine või andmeleke olnud, võiks küsida vaid juhtumiga seotud dokumente, mitte aga kõiki materjale.“

Loe pikemalt ERRist.