Majandusprognoos paneb valitsuse jälle kokkuhoiukohti nuputama

Valitsus ei paista 50 miljoni eurose eelarveaugu üle muretsevat, ometi kaetakse pidevaid kulusid laenudega ja reservist.

Andke meile ise teada, kes tahab oma valdkonnas kulusid kärpida! Ja kui ei taha, hakkame ise otsustama. Sellise sõnumi andis pärast eilset majandusprognoosi tutvustamist edasi rahandusminister Martin Helme, rõhutades, et kärpekohtadega tuleb tööd teha, sest järgmise aasta eelarves laiutab 50 miljoni eurone auk. Üheks kokkuhoiuvõimaluseks pakkus ta, et riigiasutused ei pea enne aasta lõppu iga hinna eest kogu raha ära kulutama. Jutt käib umbes 3–4%-st aastaeelarves. Küll aga kinnitas Helme, et palgafond on viimane kärpekoht, kuigi ametnike palgatõusu järgimiseks aastaks määratud pole.

Eeldatavasti võivad ka pensionärid lõpetada erakorralise pensionitõusu ootamise. Ainuüksi indekseerimisega tõusevad pensionid tuleval aastal keskmiselt 8% ehk keskmine vanaduspension hakkab olema üle 500 euro. Plaanitav pensionäride lisatulumaksuvabastus viib eelarvest niigi veel 15 miljonit eurot ning Keskerakonna lubatud sajaeuroseks pensionitõusuks – tõsi, klausliga, et see tuleb siis, kui raha on – tõenäoliselt piisavalt raha ei leita.

Lisaraha, kümme miljonit eurot, saab ka kaitseministeerium, sest nende rahavoo suuruseks on fikseeritud 2% SKP-st. Kuna statistikaamet korrigeeris eelmiste aastate SKP-arve, suureneb ka kaitseministeeriumi eelarve, mille tõttu peavad teised ministeeriumid enda oma jällegi rohkem kärpima.