Parteijuht Seeder süüdistab Eesti Panka pensionianalüüsi vigaste eeldusete levitamises
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul oli mõnevõrra üllatav, et Eesti Pank otsustas täna tutvustada analüüsi, mis ei olegi sisuliselt analüüs, vaid varasemate seisukohtade kordamine, teatas parteikontor.
„Pressikonverentsil jäi kõlama, et pensionisüsteemi tervikanalüüs valmib novembriks. Sellega seoses tekib küsimus, et miks oli vaja korraldada pressikonverents, kus ei esitletud ei analüüsi ega ühtegi uut infokildu? Taaskord kõlasid ainult väited, et teine pensionisammas vajab reformi ja kaasajastamist ning et II pensionisammas tuleb säilitada,“ ütles Seeder.
Eesti Panga avaldatud lühikokkuvõtte tulemustest on Seederi sõnul näha, et Eesti Panga analüüsi eeldused on vigased. „Eesti Panga hinnang, et „valitsuse muudatusettepanekute rakendamisel kaoks kohustuslik kogumispension ehk teine pensionisammas“, ei vasta tõele,” rääkis Seeder. „Eesti Panga väide muutub veelgi kummalisemaks kui me vaatame, et nad üritasid hinnata mõjusid mis juhtub siis kui 10-30 protsenti inimestest väljuksid teisest pensionisambast. See näitab ju iseenesest, et Eesti Pank eeldab, et enamik inimesi jätkab kogumist ja investeerimist.“
Seeder avaldas lootust, et Eesti Panga tervikanalüüs tuleb sisulisem ning selle käigus vastatakse ka Riigikogu Isamaa fraktsiooni poolt varasemalt esitatud küsimustele.
„Järjest enam tekib mulje, et Eesti Pank püüab tagant järele oma esialgseid seisukohti õigustada. Viimastel nädalatel korraldatakse pressikonverentse ja konverentse ilma, et valminud oleks tervikanalüüs. Sellest jääb mulje et esikohal ei ole sisuline arutelu, vaid oma algsele positsioonile kinnituste otsimine. Kui me räägime kohustusliku II pensionisamba säilitamisest tänasel kujul siis on Isamaa hinnangul vajalik, et Eesti Pank annaks hinnangu ka tänasele süsteemile,“ rääkis Seeder.
Riigikogu Isamaa fraktsioon saatis septembris Eesti Pangale küsimused:
1. Kuidas on mõjutanud II pensionisamba loomine Eesti SKP kasvu, inimeste palgataset ja investeeringuid?
2. Kuidas on mõjutanud II pensionisamba loomine pensionisüsteemi sisse- ja väljamaksete suhet?
3. Milliseks hindab Eesti Pank riske, mis võivad II pensionisammast tabada järgneva 40 aasta jooksul?
