Ärileht avaldab Janovici Facebooki-postituse tõlke :

"Nafta? Ta isegi ei maini seda! Seda samal ajal, kui nafta on Euroopas enim kasutatud energia ressurss (38 % kogu energiast), mis tekitab poole Euroopa süsinikdioksiidist ja millest 3/4 imporditakse (ülejäänu tuleb kahanevatest Põhjamere ressurssidest). Lisaks on naftasektor alates tootmise haripunktist 2008. aastal langustrendis.

Maagaas? See on üks süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku komponentidest, muuhulgas süsiniku kogumise ja säilitamise kaudu. Süsinikuneutraalsuse peaks aga tagama tehnoloogiline ime, mis võimaldaks 30 aasta jooksul eraldada 1 miljard tonni süsinikdioksiidi aastas ja mis on ilmselgelt võimatu. Ainus oluline küsimus on "tagada mõistlikud tarnehinnad läbi tarneriikide mitmekesistamise".

Tuumaenergia? Euroopa vaieldamatult olulisima vähese süsihappegaasi heitmega energiaallika puhul (25% kogu energiast) on ainus küsimus "ohutuse tagamine ja lammutamise jätkamine"!

Õnneks lahendab "suuresti taastuvenergial baseeruva elektrisüsteemi edendamine" kõik probleemid.

"Greta'l on õigus: mine tagasi kooli," ütleb ekspert lõpetuseks.

Jean-Marc Jancovici on Prantsuse kasvuhoonegaaside vähendamise ärinõustamise firma Carbone 4 osanik. Ta on energeetika ja kliimasoojenemise teemaliste raamatute autor ja lektor, erinevate avaliku sektori kliimanõukogude liige ning ta on osalenud Prantsuse keskkonnapoliitika seadustiku arendamise töögruppides.

Suur ajaleht : Kadri Simson, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik, kes armastab liiga palju naftat (6.10.2019)

Prantsusmaa ajaleht Le Monde kirjutas oktoobri alguses Eestist pärit Kadri Simsonist, kes on varem olnud oma riigi majandusminister ja vastutav energiapoliitika eest ja kellest saab Euroopa Komisjoni energeetikavolinik. Ja seda samal ajal, kui "see Kirde-Euroopa riik" on üks suurimatest süsinikdioksiidi heitmete tekitajatest Euroopa Liidus.

Kas on võimalik samaaegselt kaitsta progressiivset kliimapoliitikat ja esindada ühte süsinikurikkaimat riiki Euroopa Liidus? See on veider väljakutse, mille ees seisab eestlasest Kadri Simson, kes sai parlamendiliikmetelt piisava, kuid nõrga toetuse.

EL'i tulevane energiavolinik on kummalises olukorras: EL'i täidesaatva võimu esindajana peab ta kaitsma ambitsioonikaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitmekoguste ja taastuvenergia arendamises. Euroopa Komisjoni asepresident, hollandlane Frans Timmermans, on kavandanud Euroopa uue rohelise kokkuleppe ja tee "süsiniku neutraalsuse suunas" 2050. aastaks.

Põlevkiviõli ja kivisüsi

Simson on juba märkinud, et ta peab "mõeldamatuks", et EL saavutaks selle eesmärgi ilma oma energiapoliitikat täielikult läbi vaatamata. Tal on selle teadmiseks hea positsioon sellest ajast, kui ta oli Eesti majandusminister ja vastutas energiapoliitika eest. Eesti on aga üks halvimaid tudengeid selles valdkonnas: Eesti oli nimelt seni üks väheseid kõigist EL-i riikidest, kes lükkas tagasi süsiniku neutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 - peaminister muutis aga õnnelikul kombel oma seisukohta Kadri Simsoni ametissenimetamise kinnitamise kuupäeval, 3. oktoobril.

Peab ütlema, et see Kirde-Euroopa riik toodab peaaegu kogu oma elektri kohapeal kaevandatava põlevkiviõli ja kivisöega. Selle tulemusena on Eestil EL-is suuruselt teine ​​süsiniku heitkogus inimese kohta. "See ainulaadne olukord annab riigile palju energeetilist iseseisvust, kuid teeb sellest maailma kõige süsinikumahukama riigi, mida kontrollib Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA)," selgitas IEA tegevdirektor Fatih Birol värskes raportis. Elektrienergia tootmine põlevkiviõlist on üks kõige rohkem kasvuhoonegaase eraldavaid tootmisviise.

Eesmärgi deklaratsioonid

Parlamendiliikmetega silmitsi seistes tõi ta ise selle teema ja energiapöördega seotud raskused välja: "Räägime tõelistest inimestest, nende elust, nende lugudest... Perekonnad Galiciast Sileesiasse seisavad silmitsi suurte muutustega. Ma tean seda, sest minu päritolumaal Eestis kasutatakse endiselt põlevkiviõli. Keskerakond, kuhu Kadri Simson kuulub, kuulub Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni, nagu ka Prantsusmaa Presidendi partei.

Brüsselis vastutab tulevane Eesti volinik detsembris EL-i riikide energia- ja kliimameetmete kavade vastuvõtmise ja analüüsimise eest. "Kui ambitsioonide tase on liiga madal, teen kõik vajaliku, et suunata riike õiges suunas," lubas ta parlamendiliikmetele.

Tema deklareeritud eesmärgid ei veennud aga mittetulundusühinguid. "See on uskumatult nõrk esitus kandidaadilt, kes peaks juhtima Euroopas energia üleminekut, et vältida kliimakriisi," kritiseeris Maasõprade esindaja Clemence Hutin pärast pr. Simsoni deklaratsiooni EL-i parlamendiliikmetele.

Loe Le Mondi artikli origilaalversiooni siit.