Eesti ja Malta vahel sõlmitud leping näeb ette 100 GW/h mahus statistika ostmist kogusummas kaks miljonit eurot. Leping on paindlik ja Malta võib ostetavat kogust viiendiku ulatuses suurendada või vähendada. Aasa sõnul on tehing märgiline eelkõige seetõttu, et taastuvenergia statistikaga tehakse Euroopa Liidus ülimalt vähe tehinguid ja senisest kolmest tehingust kaks on sõlminud Eesti.

„Oleme kasvatanud oma taastuvenergia osakaalu eesmärgistatud 25 protsendilt 31 protsendile selleks aastaks ning see annab võimaluse müüa statistiline ülejääk riikidele, kel mingil põhjusel on eesmärk täitmata,“ ütles Aas.

Minister lisas, et loodetavasti avab tänane tehing ukse ka järgnevatele. „Maltale müüdav kogus moodustab ligikaudu viis protsenti meie olemasolevast statistilisest taastuvenergia jäägist ning Eestil on tugev potentsiaal jõuda ka järgmiste lepinguteni,“ lausus ta. Varem on Eesti müünud kvooti Luksemburgile.

Leping, mille alusel müüs Eesti neile fikseeitud kogustena 2018. ja 2020. aasta statistikat ning optsiooni võimalusega juurde osta, allkirjastati 2017. aastal. Luksemburgi lepingu maht on kokku 950 GWh hinnaga 15 eurot MWh eest ehk kogumahuga 14,25 miljonit eurot. Samas tuleb arvestada, et see erineb Malta lepingust selle võrra, et on sõlmitud mitme aasta peale.

Aas märkis, et statistikakaubandusest saadava tulu kasutamiseks on kaks võimalust – kas rahastada uusi taastuvenergia projekte või alandada tarbijatele taastuvenergia tasu. Eesti taastuvenergia osakaal on täna piisavalt kõrge, et ületab meie euroliidu ees võetud sihttaset (25%).

Ülejäägist enamiku moodustab kaugküttes ja kodumajapidamistes kasutatud küttepuit, koostoomine ja tuulepargid. Kuna Eestil on märkimisväärne taastuvenergia tootmise potentsiaal, siis oleme hetkel rääkimas ka teiste potentsiaalsete riikidega kvoodi müümiseks.

Taastuvenergia kvoodi ostu-müüki toetab Euroopa Liit, et liikmesriigid saaks ühiselt efektiivsemalt saavutada taastuvenergia eesmärke põhimõttel, et energiat tuleb toota seal, kus on parimad eeldused ja võimalused.