„Paljultki võib praegune kriis osutuda karmimaks sellepärast, et seda ei ole võimalik otseselt monetaarsete meetmetega lahendada. Süsteemi võib ju likviidsust pumbata, kuid kui inimesed ei saa välja minna ja raha kulutada, on sellest vähe kasu,“ lausus Koppel. „Põhimõtteliselt on probleem, kus majandus on pausil, kuid nii ettevõtete kui kodumajapidamiste võlg „jookseb edasi.“ Kes ja kuidas selle kasvava, eeldatavasti siiski ajutise lünga täidab? Selline probleem on tänapäeva maailmas unikaalne ja lahendusi proovitakse leida „käigu pealt.“ Küsimärk selle kohal, kas ka leitakse, ongi hetke hiiglaslike riskide allikas.“

Lisaks oleks veel vaja, et viirusega seotud statistika näitaks mingeidki paranemismärke.

Kuigi keskpangad on rahapoliitikat lõdvemaks lasknud, on näiteks Eestis levinuim eluasmelaenude baasintress 6-kuu euribor seejärel hoopis tõusma hakanud.

Euribor on küll tõusmas, kuid on siiani kenasti miinuses ja liigub umbes samadel tasemetel eelmise aasta oktoobriga.

„Ma pigem vaataks Euribori asemel konkreetsemalt seda, millise hinnaga üksikud pangad raha sisse võtavad – loomulikult on see muutunud praeguses kontekstis kallimaks ning see on ka loogiline. Kui majandus äkkpidurdub, halveneb laenuklientide maksekäitumine ning seega ka pankade varade kvaliteet,“ ütles Koppel. „Pangad muutuvad finantseerija jaoks suhteliselt riskantsemaks, mis kajastub ka selles, mis hinnaga finantseerija on nõus pangale raha andma.“

Pensioniks võiks jätkuvalt ka madalamate varahindade juures osta.

„Kui me eeldame, et globaalne süsteem laiemalt jääb püsti, siis mina pean põhjendatuks küll vanemaks eaks kapitali kogumise ja riskimise jätkamist,“ lausus Koppel. „Päris ikka nii ei ole, et kõrge hinnaga oli jube tore osta ja oluliselt madalamaga nüüd äkki ei ole. Kui osta, siis kogu aeg ja iga hinnaga - ning lõpuks saab konkreetse varaklassi keskmise tootluse kätte.“