Eesti suurim turvafirma pakub end koroonakriisis appi. Nende kogu rahaveo loogika keerati pea peale
Ettevõte näeb, et seoses osade G4S klientide äride ajutise sulgemise või lahtiolekuaegade lühendamisega jääb tööd mõnel pool vähemaks. Mure on selles, et inimestel oleks tööd. Nad on valmis töötajaid teistele töölõikudele viima, kui kuskil peaks tööd vähemaks jääma. G4S on ulatanud abikäe riigile, pakkudes turvatöötajaid sinna, kus jõudu on juurde vaja, näiteks appi politseile, samuti pakuvad nad oma tehnoloogiapõhiseid turvalahendusi.
G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu sõnul suheldakse aktiivselt vabariigi valitsusega. "Töötame selle nimel, et saaksime riigiga koostööd teha. Näeme mitmeid võimalusi aitamiseks, näiteks saaks rohkem kaasata meie lennujulgestajaid Tallinna lennujaamas."
"Meil on inimesed, kellele on tehtud taustakontroll, neil on vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon," rõhutas juhatuse liige Villu Õun, kes suhtleb koostöö osas Politsei- ja Piirivalveametiga.
Ühel hetkel hakkab aga ka G4Si ilmselt kimbutama desinfitseerimis- ja kaitsevahendite puudus. Nagu ka igal pool mujal. Isegi haiglad on märku andnud, et varud hakkavad lõppema. Täna tulevad nad veel olemasolevate varudega toime.
Kogu rahaveo logistika keerati pea peale
G4S sularahavedajad ja -töötlejad on suutnud tellitud rahaveod ära teha ja saanud hakkama ka olukorras, kus ajutiselt on inimesed hakanud sularahaautomaatidest rohkem raha välja võtma. Kaubandus- ja teenindusasutustes on sularaha nõudlus mõnevõrra vähenenud.
G4S sularahakeskustes Tallinnas ja Tartus töö käib ning töötajatel on olemas desinfitseerimisvahendeid, et käsi puhastada. Tallinna sularahakeskuse juht Kristi Vetemaa ütles, et raha ei ole täna mustem ega kuidagi ohtlikum kui kolm kuud tagasi. Sularaha kaudu viirusesse nakatumist G4S rahavedajad ja -töötlejad ei karda, sest nad teavad, et see risk on väike.
Üsna rasked tööpäevad on olnud nendel sularahadivisjoni töötajatel, kes on pidevalt muutuvates oludes klientide soove täitnud ja selle põhjal rahavedude logistikat korraldanud. Põhja piirkonna rahaveo juht Argo Räpp ütles, et kogu Eesti rahaveo logistika keerati pea peale ja tuli nullist üles ehitada. "Erakorralisus seisneb meil logistika pidevas muutmises ja ülevaatamises ning kohanemises muutuvate oludega. Peame suutma kiirelt reageerida, ilma pikema eelhoiatuseta," selgitas ta. Kuna eriolukorra tõttu on paljud ärid muutnud lahtiolekuaegasid või uksed ajutiselt sulgenud, siis mõjutab see kohe sularahaveo logistikat. Kokku on vaja üle Eesti korraldada rahavedu 5000 kliendile.
