„Kui algselt küsiti rohkem töötasu vähendamise kohta, siis nüüd tekitab inimestes rohkem küsimusi töötasu suurus, sh töötukassa poolt makstud töötasu hüvitis," ütles tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel.

Ta tõi välja, et sagedased on ka kõned, kus katseajal olevate töötajatega lõpetatakse leping katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, kuigi tegelik põhjus on tööandja majanduslik olukord ehk tööandjad üritavad koondamist vältida. Lisaks oodatakse, et töötajad ise töölepingud üles ütleksid.

„Töötajad peavad ise selles osas tähelepanelikud olema, millega nad nõustuvad ning millele nad alla kirjutavad ehk ennekõike tuleb kaaluda, kas tööandja ettepanek on töötaja vaates mõistlik või mitte," toonitas Abel. „Näiteks kui tööandja teeb ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, on töötajal valiku võimalus ehk töötajal on õigus sellest keelduda."

Abeli sõnul on kasvanud tööinspektsiooni nõustamisjuristide poole pöördujate arv. Vahemikus 30. märtsist 3. aprillini sai inspektsioon kõige rohkem pöördumisi ja rekordpäeval tehti nõustamisjuristidele 1237 kõnet. „Tollel hetkel oli nõustamisjuriste kümme, neile läksid appi tööinspektorid, sest lisaks kõnedele kasvas ka kirjade arv. Nüüd oleme teinud töös ümberkorraldusi ning võtnud juurde nõustamisjuriste ja tööinspektorid on saanud minna tagasi tavapäraste töökohustuste juurde," selgitas Abel.

Ta märkis, et töövaidluskomisjonide avalduste põhisisu hõlmab endiselt töötasu nõuded, puhkusetasu nõuded ja hüvitisi. Aprilli keskpaigast on väikeses tõusutrendis ka töövaidluskomisjonidele esitatud avalduste arv, seega nn koroonavaidlused on alles tulemas.