Pilk pealinna kinnisvaraturule. Enim on pihta saanud nn gurmeekorterid. Mõnevõrra on märgata positiivseid trende
Et aru saada, mis on pealinna kinnisvaraturul mõne kuuga toimunud ei saa vaadata jaanuarikuu numbreid. Seda seetõttu, et detsembris jäid kaks püha nädala sisse ja kaheks nädalaks võtsid inimesed aja maha ja tegelesid küll aktiivselt eluasemete otsimisega, aga tehingud lükati uude aastasse. Hea referents on niisiis veebruar. Uusarenduste puhul on aga statistika vaatamine veel keerulisem, sest suur osa kortereid ostetakse ära varem ja need muutuvad võlaõiguslikest lepingutest asjaõiguslikeks sel kuul, mil maja valmis saab ja hakatakse kortereid üle andma. Nii võib mõnel kuul valmis saada mitu suurt maja ja teisel kuul on jälle aktiivsus näiliselt väike. Siin saaks hea pildi, kui me teaks uute võlaõiguslepingute infot, aga see ei ole avalik.
„Tavaliselt on aprill omakorda jälle veebruarist aktiivsem kuu. Kevad on pesapunumise aeg," selgitab Sooman seda, kuidas tavalistel aastatel turg toiminud on.
See, et võrreldes veebruariga on Tallinna kinnisvaraturu aktiivsus kukkunud 40%, on juba mõnda aega teada. Kui aga linnaosasid vaadata, siis selgub, et pihta on saanud eelkõige kallim segment. Näiteks Põhja-Tallinnas tehti veebruaris 125, aga aprillis vaid 59 tehingut. Seda siis järelturul. Suured olid kukkumised ka Kesklinnas, Kristiines ja Pirital.
„Magalarajoonides on tehingute arv vähem kukkunud. Inimestel on vaja kuskil elada ja ka laenusummad ei ole seal suured. See on loogiline," ütles Sooman.
Uusarenduste üldine kukkumine 295 tehingu pealt 134 peale võib tunduda väga suur, aga siin peab arvestama juba enne mainitud tõigaga, et tehingute arv sõltub palju sellest, millal uusarendused valmivad ja omanikud korterid kätte saavad.
Teatav positiivsuse kasv
Sooman ütleb, et märtsis ja aprilli esimesel poolel oli turul must masendus, aga eelmise kuu lõpus ja mai esimeses pooles on olnud märgata aktiviseerumist. Kontakti võtmiste ja objektide külastuste arv on kinnisvarabüroodes hakanud kasvama. Tehingusse jõudmisega aga võetakse rohkem mõtlemisaega.
„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Laenutaotluste menetlemine on pankade poolt mõnevõrra aeglasem. Ostjad vaatavad kõik portaalid läbi ja kauplevad hinda alla. Osad ostjad on muidugi ka täiesti ära kadunud. Hotellide direktorid ja osakonnajuhid ei osta täna ja ei saa laenugi," selgitas Sooman.
Ta selgitab, et turu tervist saab eelkõige hinnata järelturu, täpsemalt laiatarbekauba ehk magalate pealt. Lasnamäe, Mustamäe ja Haabersti (eriti seal asuv Väike-Õismäe) on seetõttu olulised indikaatorid.
„Kui gurmeerestoranil läheb kehvalt, siis sel ei ole nii laiaulatuslik mõju kui sellel, kui halvasti hakkab minema suurtel toidupoodidel. Nn gurmeekaubaga on tehingute arv langenud rohkem ja asjaolu, et magalaturg on vähem kannatada saanud, on isegi positiivne ilming," lisas Sooman.
