Võõrtöölised jäetakse aina tihedamalt palgast ilma, mõnele ei maksta bussirahagi

Töövaidluskomisjonis on mullusest kaks korda enam töövaidlusi, mis puudutavad võõrtööjõudu.

Tänaseks on töövaidluskomisjoni pöördunud 139 välismaalast, kellest enamus on tööd leidnud ehituses või on tegutsenud veoautojuhina. Enim nõutatakse töövaidluskomisjonis taga saamata jäänud töötasu.

Sellised vaidlused saavad tihti alguse sellest, kui töölepingu lõpetamisel jääb vormistama viimane palgamakse. Siin kasutavad mõned tööandjad kolmandatest riikidest pärit töötajad kurjasti ära, sest palga väljanõudmiseks peab esitama vaide kohtusse või töövaidluskomisjoni eesti keeles, mida aga välismaalased ei oska. Seega võib olla palgapettust sooritanud Eesti tööandja juba eos võitja, sest võõramaalsel ei pruugi õnnestuda leida endale eesti keelt kõnelevat abilist, kes aitaks teda seadusandlusest läbi närida.

Tuleb ette sedagi, et võõramaalase ja tööandja vahel sõlmitakse suuline leping, mida tagantjärgi raske tõestada. Selliste kokkulepete puhul on olnud olukordi, kus töövaidluskomisjoni pöördunud välismaalane ei tea oma tööandja nimegi, et temalt seletusi küsida.

Tööinspektsiooni esindaja Kristel Abel tõi töövaidluskomisjoni praktikast värvikamaid näiteid, kus tööandja on jätnud töötasud maksmata suisa nii pikalt, et võõramaalasel pole piletirahagi olnud, et Mustamäel asuvasse töövaidluskomisjoni kontorisse kohale sõita.

Juba varasemalt, aga ka täna tuleb teha tegemist välismaalastega, kellel pole maksmata palkade tõttu võimalik koju tagasi sõita ning politsei ettekirjutusi riigist lahkumiseks täita.

Eelmisel aastal pöördus komisjoni poole 212 välismaalast.