Paarialaev. Uskumatu ja kurb lugu koroonalaevast, mida ükski sadam vastu ei tahtnud võtta
28. märtsil ankurdati MS Zaandami nime kandev alus Panama ranniku lähedale. Laeva päevitusalad ja basseinid olid tühjad. Lounged ja kasiino olid vaiksed. Reisijad olid seitsmendat päeva lukustatud oma kajutitesse, kaaslaseks vaid muremõtted. Pardameeskond liikus kitsaid koridore pidi ja tõi inimestele toitu ja ravimeid. Aeg-ajalt tõi arst või õde järjekordse reisija Zaandami pisikesse meditsiinikeskusesse. Retseptsioon oli täis, köhivad patsiendid seisid koridoris. Laeva ei võtnud vastu ükski sadam, kirjutab pikas loos Bloomberg.
Eelmisel päeval oli kapten Ane Smit laeva kõlaritest teada andnud seda, mida suurem osa kuulajatest niigi teadis. Covid-19 oli laevas lahti pääsenud. Kaks inimest olid saanud positiivse tulemuse, neli reisijat olid juba surnud (millest üks, selgus hiljem, oli surnud muudel põhjustel). Haiguse leviku tõttu ei lubatud laeva ka Panama kanalisse, et jõuda Kariibimerre. Smiti teade tuli ajal, mil tegelikult oli haigeid pardal üle saja - 53 reisijat ja 85 meeskonnaliiget. Laev oli merel seilanud juba peaaegu kaks nädalat - riik-riigi, sadam-sadama järel ei lubanud laeval maabuda. Nüüd pidi aga alus ankrusse jääma. Edasi ei saanud minna.
1200 reisija seas olid ka ameeriklased Clive ja Sharon Hutton. Nad nägid oma kajuti aknast, kuidas vaid veidi eemal oli teine peaaegu identne laev MS Rotterdam. Ka see oli ettevõtte Holland America Line oma. Abielupaar nägi ka, kuidas laevale toodi kaitsevahendeid ja koroonateste. Toodi ka arste, õdesid ning meeskonnaliikmeid, kes olid vabatahtlikult valmis oma kolleege toetama. Ära viidi neid, kelle puhul oldi veendutud, et nemad ei ole nakatunud. Haigeid ja terveid eraldati.
Arstid jõudsid Huttonite juurde. Neid kraaditi ja paluti täita küsimustik. Terveid inimesi viidi Rotterdami pardale. Huttonitele tundus, et nemadki pääsevad sinna. Palavikku neil ei olnud, nad tundsid end hästi ja nad olid enam kui 70-aastased, mis andis neile eelise. Tunde hiljem kästi neil aga asjad taas lahti pakkida - mees oli küsimustikku märkinud, et ta kasutab aparaati, mis ravib tema uneapneot. Ta ei saanudki aru, miks see talle saatuslikuks sai. Nemad pidid jääma nö haigete laevale.
Huttonid olid seda kõike kartnud. 80- ja 79-aastane olid selgelt riskirühmas. Kruiisilaevadel Diamond Princess ja Grand Princess oli koroonapuhang juba toimunud. Enne nende kruiisi algust. Nii neid kahte laeva opereeriv Princess Cruises kui ka Holland America kuuluvad suurde Carnival Corp.-i gruppi. Holland America saatis paarile veebruari lõpus kirja, et nad ei saa raha tagasi, kui ei ole puutunud kokku viirusekandjaga või ei ole käinud hiljuti Hiinas. 5. märtsil uuris Clive veel ja ettevõte ei olnud vahepeal seisukohta muutnud. Niisiis nad läksid, ehkki juba järgmisel päeval, päev enne kruiisi algust, oli ettevõte oma suhtumist muutnud. Clive ei saanud sellest aga teada. 20 000 dollarit maksvast kruiisist ilma midagi tagasi saamata tundus neile liiga karmi rahalise kaotusena.
Bloombergi artikkel on pikk ja haarav. See kirjeldab kruiisiõudust läbi mitmete inimeste lugude. Näiteks 79-aastane rootslane Bengt Wernersson, kes oli laeval üksi. Ta oli lesk. Stockholmis elav tütar ei saanud isa kaks päeva järjest kätte. Info selle kohta jõudis laevale ja meeskonnaliige läks tema kajutisse. Mees ei tundnud ennast hästi. Tal oli palavik ja väike köha. Tütar oli tellinud isale Valparaíso sadamasse järgi kiirabiauto, sest San Antonio sadamas ei võetud Zaandami vastu. Paraku tegi sama otsuse ka Tšiilis asuv Valparaíso. Vaid paar päeva hiljem oli Wernersson juba hapnikuaparaadi küljes. 26. märtsil mees suri. Päev enne seda oli tütar esitanud Holland Americale palve edastada isale sõnum: „Me tunneme sinust puudust. Me armastame sind väga. Me loodame su peagi koju tuua." Tütar ütleb nüüd, et loodab, et sõnum jõudis isani. „Sest ma tean, et ta oli seal üksi."
Kui Zaandam 2. aprillil lõpuks sadamasse jõudis, siis olid pardal olnud reisijad peaaegu viimased kruiisituristid maailmas. Ja mitte kõik neist ei jäänud ellu. Kaks kuud hiljem on kruiisiäri ikka veel täiesti lukus. Nii jääb kindlasti juuli lõpuni. Kaks maailma suurnime Carnival ja Royal Caribbean International plaanivad tasapisi kruiiside algust 1. augustist alates. Carnival pakub hindu, mis varasemalt tundusid mõeldamatud - 27 dollarit päev, koos toitlustusega. Nad lubavad, et on nüüd palju targemad ja hoolsamad, aga Bloombergi lugu lugedes ei teki just erilist kindlustunnet.
Loe pikka lugu sellest, kuidas maailma üks suuremaid kruiisifirmasid hindas olukorda väga valesti ja kuidas see mõjutas paljude elusid. Me ei pruugi kunagi teada saada, kui paljudel MS Zaandami ja MS Rotterdami pardal olnud inimestel tegelikult viirus oli.
