Veskimägi: Balti riigid peavad Astravetsi tuumajaama küsimustes leidma kompromissi

Leedu on selgelt vastu Valgevene Astravetsi tuumajaama rajamisele ja seal toodetava elektri tarbimisele, kuid Balti riikidel on plaan 2025. aasta lõpuks enda elektrivõrgud Mandri-Euroopaga sünkroniseerida ning Valgevene elektrit vaja ei läheks. Probleemi tekitab aga vahepealne periood, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et 2025. aasta lõpuks on plaanis Balti riikide elektrivõrgud sünkroniseerida Mandri-Euroopaga ja seetõttu peaks lõppema ka elektrikauplus kolmandate riikidega.

"Leedu on vastu võtnud seaduse, et nii kui Valgevene tuumajaam tööle läheb, siis tuleb lõpetada elektrikaubandus kolmandate riikidega ehk siis Valgevene ja Leedu piiril," ütles Veskimägi. Nüüd on tema sõnul Balti riikidel vaja leida üksmeelne lahendus, kuidas üleminekumehhanism välja näema peaks.

"See kompromiss, mille me tegelikult oleme välja pakkunud ja mis põhimõtteliselt võiks ju sobida kõigile, on see, et me Astravetsi tuumajaama käikuminekul vähendame elektrikaubandust Eesti, Läti ja Leedu vahel umbes poolele võrreldes täna olemasolevaga ja kehtestame seitse kuni kaheksa MW/h võrgutasu. Ja seda selliselt, et tõesti Leedu seadus saaks respekteeritud," ütles Veskimägi.

Eesti ja Läti president Astravetsi küsimuses selget positsiooni ei võtnud. Samas tekib Veskimäe sõnul Läti ja Leedu vahel probleem, sest Leedu seadusest saab välja lugeda, et kolmandatest riikidest pärit elekter ei tohiks jõuda ka Eestisse ja Lätti. Läti hinnangul on see aga energiajulgeoleku võtmes ohtlik, ütles Veskimägi ja lisas, et tegemist pole Läti hinnapoliitiliste otsustega.

Leedu president Gitanas Nauseda jättis täna Balti riikide riigipeade kohtumisele minemata, tuues põhjenduseks riigisisesed probleemid.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.