„Viirusest põhjustatud kahjude hüvitamiseks võtab valitsus miljardites laenu, millega on võimalik katta väikepõllumajandusele tekitatud kahju. Seda aga saab teha vaid ajutiselt, sest pikema ajalised piirangud annaksid talupidamistele surmahoobi,“ ütles Läänemets.

Tema sõnul tasub teravilja- ja loomakasvatus Euroopa Liidus ära vaid suurfarmides, seetõttu on Eesti teadlik põllumajanduspoliitika väiketaludes olnud aiandus, mille tuntumad näited on maasikakasvatused. Läänemets usub, et põllumeeste põhjendamatul ahistamisel on majanduslikud tagajärjed, mis pikaajaliselt toob kaasa põllumaa müügi väliskapitalile või suurettevõtjatele.

„Peaminister on kinnitanud, et põllumeeste muresid võetakse kuulda ja neid ei jäeta hätta. Tänaseks on möödunud üle nelja kuu sellest, kus maasikakasvatajad esmakordselt tööjõu probleemist rääkima hakkasid. Lahendust pole tänaseni ja kannatajaks on aiandusega tegelevad Eesti väiketalud,“ sõnas Läänemets.

Ta märkis, et tänaseks on tööjõu probleem laienenud maasikakorjamisest teistesse põllumajandussektoritesse. Töötukassa andmetel vajavad põllumajandustootjad hetkel ligi 1000 töötajat.

„Valitsuse tegevusetus ähvardab paisata majandusele olulise sektori kaosesse. Seni välja töötatud põllumajandusetoetus pole tööle hakanud ja see ei leevenda ka ettevõtete majanduslikke kahjusid. Riik peaks hüvitama põllumajandusettevõtjatele majandusliku kahju, mis on tekkinud koroonakriisi tulemusena sarnaselt teistele sektoritele kus toetusskeeme on pakutud,“ ütles Läänemets.

Ta leiab, et homme riigikogu erakorralisel istungil arutlusele tuleva opositsiooni eelnõu toetamine on vähim, mis probleemi lahendamiseks teha saab.