Mitmed ettevõtted on paindliku tööviisi omaks võtnud ning kuuldavasti on sel hooajal paljud kontorid tavapärasest tühjemad – inimesed jätkavad kaugtööd. Suur hulk töötajad eelistab ka edaspidi kaugtööga jätkata, mis omakorda tekitab küsimuse, kui palju on ettevõttel kontoripinda ikkagi vaja. Nii mõnedki organisatsioonid on kulude kokkuhoidmise eesmärgil oma pikka aega kasutusel olnud traditsioonilistest kontoripindadest juba loobunud või soovivad seda teha. Milline on optimaalne tasakaal kontoris töötamise ja kontorist ning ülejäänud meeskonnast eemal töötamise vahel, et inimesed tunneksid end jätkuvalt tööl kaasatuna ja osana tiimist?

Kui paari aasta eest esines kodust või laiemalt kontorist eemal töötamise kui mõistliku tööviisi osas mõningaid kahtlusi, siis tänaseks on see end edukalt tõestanud. Harvard Business Schooli läbiviidud uuringu kohaselt kasvatab kontorist eemal töötamine võrreldes kontorist töötamisega tulemuslikkust 13%, millest 9% on seotud vähemate pauside ja haiguspäevadega ning 4% on mõjutatud „vaiksemast ja mugavamast" töökeskkonnast. Paljude jaoks paraneb kodus töötades töö-eraelu tasakaal, kuigi teisalt võib töö ja vaba aja vahel piiri tõmbamine keeruliseks osutuda. Kaugtööga seotud varasemad uuringud näitavad aga tugevat seost paindliku töökorralduse ja töötaja iseseisvuse vahel, mis omakorda tõstab motivatsiooni. Worklandi kevadel läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et paindlik töökorraldus toob kaasa väga kõrge tööga rahulolu. Valdav osa (85%) küsitluses osalenud Worklandi liikmete töökorraldus on paindlik ning pea kõik (96%) vastanutest on tööl üldiselt õnnelikud.

Paindlik töökorraldus toob paremaid äritulemusi

Iga ettevõtte kultuuri nurgakivi peaks olema kaasatus. See ei ole kindlasti vaid moodne sõnakõlks, vaid juhtkonna võimalus ettevõtte tulemuste parandamiseks. Pühendunud ja end kaasatuna tundvad tiimiliikmed on entusiastlikumad, võimekamad ja positiivse suhtumisega - nad on oma tööülesannete ja töökoha suhtes paremini meelestatud ja ka parema tervisega. Gallup uuringu tulemused näitavad, et kui töötajad tunnevad end kaasatuna, esineb töölt puudumisi 41% harvem, 40% vähem on probleeme töö kvaliteediga ning kasumlikkus on 21% suurem.

Kuigi kodust töötamine on aina populaarsem, ei ole see kõikidele 100% ideaalne lahendus. Ikka soovitakse aeg-ajalt kolleegidega kohtuda, minna töisesse keskkonda - silmast silma kohtumist ja koostegutsemist videote ja telefonikõnedega asendada ei saa. Uuringu tulemused näitavad, et juhul, kui töötajad täidavad ülesandeid osaliselt töökohast eemal ja osaliselt kontoris koos kolleegidega, kasvab nende kaasatus ja rahulolu. Iganädalased kohtumised kolleegide ja juhtidega mõjutavad kaasatust omakorda veelgi - kõige enam kasvab pühendumus juhul kui töötajad täidavad 60-80% oma tööülesannetest (see on 3-4 tööpäeva nädalast) kontorist eemal - olgu see siis kodus või mujal.

Tööd tasub teha seal, kus tulemuslikkus on kõrge

Nagu me teame, mõjuvad inimeste produktiivsusele eri kohad isemoodi - kes on kõige keskendunum kodus, kes kontoris oma laua taga, kes aga hoopis mõnes teises riigis kaugtööd tehes. Töökeskkond on üha enam väärtustatud ning töötajate jaoks isegi olulisem kui töötasu. Ärijuhid võiksid senisest enam julgustada töötajaid tegutsema just neist asukohtadest, kus tulemuslikkus on individuaalselt kõige kõrgem. Võtmesõna võiks olla paindlikkus ning julgus lasta seni väljakujunenud tööviisidel soovidele ja vajadustele vastavalt muutuda.

Tänases hektilises ärikliimas soovitan ettevõtetel korra läbi mõelda, kui palju kontoripinda ja millisel kujul neil tegelikult vaja on. Analüüsi tulemusena võib selguda, et mõistlikum on kasutada mitut väiksemat tööpaika ühe suure peakontori asemel. Või on aeg kontori suurust vähendada, võimaldades inimestel kombineerida kaugtööd kontoris viibimisega. Nii on korraga kontoris optimaalne arv inimesi ning kokkuhoid kuludelt märkimisväärne. Seades end sisse koostöötamiskeskuses ei tähenda väiksem töökohatade arv vähem ruumi. Ka ainult paari laua rentimisel on võimalus kasutada kogu keskust ning saada osa nii arendavatest kui ka meelelahutuslikest üritustest.

Üha enam näeme, kuidas kümne töötajaga ettevõtted rendivad kontori näiteks kuuele ning roteeruvad kontoris. Kolides klassikalisest kontorist koostöötamiskeskusesse toob kaasa keskmiselt 20-40% säästu kontorikuludelt, kombineerides kontoris töötamist kaugtööga ning seetõttu töökohatade arvu vähendamine toob kaasa veel täiendava säästu.

Paindlik töökorraldus ei tähenda kõigest kokkuhoidu või välistest teguritest tulenevaid ümberkorraldusi, vaid on strateegiline otsus, mis toetab töötajate heaolu, produktiivsust ja lõpptulemusena ettevõtte kasumlikkust.