Blogi pidav mees avaldas võlasumma suuruse: võib vabalt öelda, et see ongi see minu põhi
1. septembri Ärilehe artikkel (loe siit) pani ühe Eesti mehe blogi pidama. Ta nimetab end Võlglaseks. Ärilehele on tema tegelik nimi teada. Tema soov on rääkida ausalt ja avatult oma teekonnast, olles võlgu väga suure rahasumma. Tema igakuised kohustused ületavad tema sissetulekuid. Viimased ei ole seejuures väikesed, need ulatuvad üle 2000 euro kuus. Oma eelmise nädala postituse otsustas Võlglane avada kaardid ka oma tegeliku võlgnevuse kohta ning üldiselt leiab ta, et just ausus on see, mis teda põhjast uuesti välja toob.
Ärileht avaldab tema blogipostituse muutmata kujul:
„Kokkuvõttes on mind sellesse olukorda viinud pikk valede, vassimiste ja varjamiste jada. Ma ei suutnud seda kõike õigel hetkel peatada, ma ei suutnud sellest õigel hetkel rääkida. Sest alati oli justkui lootus ja teadmine, et ma saan ju uue laenu peale võtta ja siis hakkab mul ju spordiennustus suuri rahasid tagasi tooma ja ma saan kõik kaotused ära maksta ja rikkus tuleb majja. See lumepall muudkui veeres ja veeres, muudkui suurenes ja suurenes. Ja mina oma suures mullis ei adunud enam absoluutselt, mida ma teen või kuhu suundun. Sest ma ei jaganud enam oma võite ja kaotusi mitte kellegagi. Ma toimetasin täielikult üksinda, oma teadmiste, oma rumaluste najal. Ma valetasin laenuandjatele, ma varjasin nende eest olulist infot. Tõsi küll - enamasti nad ei vaevunudki seda põhjalikult uurima. Usun, et kõik kiirlaenufirmad tegelikult ju teavad, et nad pole ainsad, kes kliendile X laenu annavad. Nad peaksid aimama, et see inimene on suurtes raskustes, sest kiirlaenufirma poole pöörduv inimene on juba vaikimisi raskustes olev inimene - vastasel juhul võtaks ta ju laenu pangast. Aga ma ei saa neid süüdistada, sest laenu võtsin siiski mina, valetasin ka mina ise.
See kõik lihtsalt pidi ühel hetkel hingelise pauguga lõppema. Ja lõppeski!
Nüüdseks helbin seda suppi juba 8 kuud ja pigem olen alles nüüd probleemide lahendamise alguses. Sest alles nüüd olen jõudnud ilmselt omadega nii põhja, kus mul puuduvad igasugused säästud ja lisavõimalused pääseda maksehäireregistrist, lepingute ülesütlemistest, inkassost, kohtumenetlustest.
Aga ma ei valeta enam. Ma tunnistan kõikidele laenuandjatele ausalt üles, mis seisus ma olen. Saan jooksvalt ka ajutisi lahendusi pakkuda, kuid lõpuks sõltub kõik siiski kokkulepetest ja laenuandjate koostöövalmidusest. See kõik on vajalik kasvõi selleks, et kaitsta end kohtumenetluste ajal. Et mul oleks ette näidata kirjavahetused, kus ma ausalt oma olukorda kirjeldan. Kus ma ausalt lahendusi otsin. Nad ju ometigi peavad selliseid asju arvesse võtma.
Ma lõpetan ka endale valetamise. Mu Exceli tabelisse saavad kirja absoluutselt kõik kohustused. Kõik jäägid, kõik osamaksed. Lisaks plaanin sulgeda ka kõik pangakontod, mida olen oma valedes kasutanud. Et mul lihtsalt ei tekiks puhttehniliseltki võimalust enam selliselt susserdada. Ma panen siia kirja ka selle numbri, kui suur on mu kohustuste kogusumma tänase, 16.10.2020 seisuga. Siia sisse on arvestatud kodulaen, kõik väikelaenud, kiirlaenud, järelmaksud, krediidikontode kasutusse võetud summad. See summa on 197 121,05 EUR. Võib siis ilmselt vabalt öelda, et see ongi see minu põhi.
Ma pean lõpetama ka tööandja ees valetamise. Kuna töötame suures osas praegu kodukontorites, siis on väga lihtne jätta muljet, et teen kõvasti tööd. Reaalselt aga tegelen suure osas päevast hoopis muude probleemidega. Töö saab justkui tehtud ja ka aruanded näitavad, et kõik on hästi. Aga reaalselt ei anna ma endast ammu rohkem kui 50%. See peab muutuma. Ma pean suutma end taas kokku võtta. Teekond normaalsusse saab olema raske ja pikk, kuid see peab olema aus. Sest ainult siis suudan ma seda lõpuni taluda, lõpuni kanda. Ma pean suutma oma hinge valedest puhtaks saada."
Võlglase ausat blogi saad lugeda siit.
