Tähtaeg kukub peagi, aga Eesti ei ole veel otsustanud, kellega koos veofirmade elu raskendava regulatsiooni vaidlustab
„Suvel ja sügisel on Eesti suhelnud aktiivselt teiste samameelsete EL-i liikmesriikidega, kes samuti näevad jõustunud liikuvuspaketis vastuolu EL-i siseturu põhimõtete ja kliimaeesmärkidega. Peame liikuvuspaketi nõudeid diskrimineerivaks eelkõige Euroopa Liidu äärealade ettevõtjate suhtes ning oleme valitsuses üksmeelel, et peame kohtutee ette võtma,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Liikuvuspaketi lõppversiooniga ei olnud koos Eestiga rahul üheksa EL-i liikmesriiki, kes leidsid, et see läheb vastuollu Euroopa siseturu põhimõtetega ning on oma loomult protektsionistlik. Kuigi uue regulatsiooni vaidlustamiseks hagi esitamise tähtaeg on eelolev laupäev, 24. oktoober, ei ole Eesti – kes on lubanud küll kohtusse minna – esiti veel ühegi selleks ajaks esitatava hagiga ei liitunud.
„Sellistel puhkudel on kaks võimalust. Kas anda ise hagi sisse või astuda menetlusse mõne teise liikmesriigi hagiga liitumiseks. Kuna teame, et mitmed samameelsed liikmesriigid on juba koostanud põhjalikud õiguslikud analüüsid, siis näeme, et on mõistlik liituda nende kohtuhagidega,” rääkis Aas.
Küll aga on Eesti otsustanud, et ei hakka duubeldama seda tööd, mis mitmed teised liikmesriigid on uue regulatsiooni analüüsimisel teinud, mistõttu oodatakse ära hagi esitamise teated. „Kui hagi esitamise teade on tulnud, saame valida, kelle hagiga liitume ning kuue nädala jooksul peame langetama valitsuses menetlusega liitumiseks ametliku otsuse,” rääkis Aas. See, millise või milliste riikide hagiga liitutakse, sõltub sellest, kelle kirjeldatud mured sarnanevad kõige enam Eesti muredele.
21. augustist kehtima hakanud Euroopa liikuvuspaketiga muutuvad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuded, autoveo-ettevõtjana tegutsemine ja rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu reeglid ning kehtestatakse normid sõidukijuhtide lähetamise kohta rahvusvahelistel vedudel. Üks peamisi muudatusi, mis on Eesti veofirmasid väga ärritanud, on vähemalt iga 8 nädala tagant koduriiki tagasipöördumise nõue.
Taavi Aas on varasemalt selgitanud, et iga 8 nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt 6 tühjalt tagasisõitu Eestisse, mis lisaks kaasnevale keskkonna koormusele toob kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda kajastub kõrgemates teenuste ja kaupade hindades.
„Tegemist on sisus geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid, peame seda diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide ettevõtjate suhtes,” on Aas leidnud.
Nii sellest kui teistest liikuvuspaketiga kaasa tulnud regulatiivsetest muutustest saab lähemalt lugeda sellest Ärilehe loost.
