Ühisrahastus sai päitsed pähe. Investorite elu peaks muutuma oluliselt kindlamaks
„Nende õigusaktide kehtestamine on oluline, arvestades finantstehnoloogia arenguid, vajadust kaitsta veelgi enam investoreid ja ühtlasi ka selleks, et pakkuda rohkem võimalusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamiseks," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Etti.
Uus EL regulatsioon annab investoritele vajaliku kaitse, arvestades muuhulgas ka viimastel aastatel ühisrahastuse valdkonnas toime pandud pettuste juhtumeid. Edaspidi saavad ühisrahastusteenuseid osutada vaid vastava tegevusloaga ettevõtjad, kelle üle teostatakse finantsjärelevalvet. Nähakse ette teabe andmise nõuded, mistõttu tõuseb investorite informeerituse tase. Samuti kehtestatakse jaeinvestorite puhul ka nende teadmiste ja finantsvõimekuse testimise nõuded, mis peaksid hoidma ära ülemäärast riskimist. Lisaks peavad ühisrahastusteenuse osutajad tagama, et nende platvormidel pakutavad projektid oleksid asjatundlikud.
Uus regulatsioon tagab ka finantssektoris tegutsevate ettevõtjate vahelise õiglasema konkurentsikeskkonna. See võimaldab meie turuosalistel pakkuda oma teenuseid terves EL-is samade nõuete alusel, mis omakorda võimaldab neil laieneda turgudele, kus siiani on olnud keeruline tegutseda mitmetel erinevatel põhjustel, sealhulgas ka regulatiivse keskkonna erinevuste ja killustatuse tõttu.
Oluline on aga silmas pidada, et vastav EL regulatsioon hakkab kohalduma investeerimis- ja ärilaenupõhistele ühisrahastusmudelitele, kuid mitte tarbimiskrediidi põhistele ühisrahastusmudelitele. Sellega seoses on rahandusministeerium ette valmistamas siseriiklikku eelnõud, millega reguleeritakse edaspidi ka tarbimiskrediidi põhised ühisrahastusmudelid. Vastav eelnõu on kavas avalikustada käesoleva aasta lõpus.
Eesti ootas Euroopa järel
Ärileht on ühisrahastuse probleemidest kirjutanud korduvalt. Üht kõnekamat lugu loe siit. Loos räägitakse, kuidas ühisrahastusplatvormidega toimuv pidev jama on Eesti mainele halvasti mõjunud. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juht Thomas Auväärt ütles nii:
"Finantsinspektsioon, mis on turule lähemal ja näeb probleeme paremini, tegi juba 2016. aastal ettepaneku, et riik võiks platvorme reguleerida. Aga samal ajal oli teada, et Euroopa Liidus on päevakorras sama regulatsioon. Tol ajal sai otsustatud, et meil ei ole mõistlik enne sekkuda, kui ei ole selge, kas tuleb ühine EL-i regulatsioon või mitte. Toona oli teadmine, et see tuleb üsna kohe, aga ettepanek avaldati alles 2018. aastal."
