Sel aastal on venelastele antud 20 protsenti vähem viisasid kui mullu. “Samas peaks tõusva majandusega Venemaa olema üks põhilisi riike, kust järgnevatel aastatel turiste maailma saadetakse,” nentis Pruuli.

Pruuli sõnul on turismis Eesti partnerriikide tagasiminek ilmselge, Soomest on sel poolaastal Eestisse tulnud 6 protsenti vähem turiste võrreldes eelmise aasta sama ajaga, Rootsist 9 protsenti vähem.

Pruuli prognoosis, et see on ka üks põhjusi, miks majanduskasv järgmisel aastal märgatavalt aeglustub. “Eesti atraktiivsus turismimaana on oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi. Hea on öelda, et otsige uusi turge, kust inimesi Eestisse tuua. Reisibürood üksi ei suuda seda teha ilma riiklike tugiprogrammideta. Siseturismi positiivne trend aga püsib,” rääkis Pruuli.

Pruuli arvates on Eestile vaja tugevat mainet, mis on samuti oluline julgeoleku tagatis. “Eesti kliimat muuta ei saa, aga mainet ja tuntust saab muuta. Poliitiliste monumentide ja gaasitorude taustal on see samasugune julgeolekugarantii. E-riigi joru tuleb ka õigel ajal ajada, aga Ansipi läptoppi ei tule keegi siia vaatama. Võib-olla ainult Angela Merkel, kes seda seitse minutit viisakusest teeks,” rääkis tuntud reisimees riigi maine tähtsusest.

Kuigi viimane Eestit tutvustav reklaamikampaania “Welcome to Estonia” ei innusta kedagi, ei ole muud võimalust, kui teha seda uuesti, nentis ta.

Merko: 4 miljardi projekt oli riskantne Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles Äripäeva majanduskonverentsil, et nad loobusid Läti raamatukogu 4 miljardi krooni suurusest projektist, sest risk oli liiga suur.

Merko Ehituse eelmise aasta käive oli 4,4 miljardit krooni. “See oleks olnud vaid üks projekt ja risk oli väga suur, see oli ka investeerimisprojekt. Merko Ehituse investeerimisportfell peaks olema jagatud võrdselt Eesti, Läti ja Leedu vahel ja juba praegu on see Läti poole kaldu. Võtsime need pakkumise tingimused välja ja otsustasime nii,” rääkis Toomik.

Toomiku sõnul hakkavad ärevamad ajad ehitusturul läbi saama. “Sõda hakkab läbi saama. Enam ei pea tegelema sellega, kust saada killustikku või paneele. Nüüd saab keskenduda põhitegevusele. Tuleb põhjalikumalt tegeleda ettevalmistuse, müügi ja turundusega,” ütles Toomik.

Toomik soovitas ehitusfirmadel liituda. “Olen juba varem rääkinud, et ehitusfirmad võiksid liituda, sest turuosad on väikesed. Aga midagi pole väga juhtunud ja turuosad pole ka suurenenud. Annan taas soovituse liituda, et saaksime konkurentidest lahti,” ütles Toomik.

Inimesed ei julge kinnisvara osta E-Betoonelemendi juhataja Vaido Leosk ütles, et inimesed ei julge praegu kinnisvara osta, sest kardetakse teha halba ostu. “Kinnisvaraturul on toimunud pööre langusele. Keegi ei taha olla see rumal, kes ostab praegu maja, et siis naabrimees paari kuu pärast ütleks, et ta sa tegid halva otsuse,” rääkis Leosk.

Vare: transiidis läheb viletsamaks Ärikonsultant Raivo Vare ütles, et transiidis tuleb 2008. aasta vilets. “Vene toorme transiidivoogude koguseline vähenemine jätkub. Langevad sektori juhtfirmade käibed ja kasumid. Mõni firma lahkub turult, kuid konkreetseid nimesid ma ei ütle,” rääkis Vare.

Väätsa Agro juht: põllumajanduses pole lootust suurt kasu teenida

Investeerijad, kes tahaksid praegu põllumajandusettevõtteid osta, peaksid arvestama põllumajandussektori omapärade ja kitsaskohtadega, ütles Väätsa Agro juht Tiit Tuuleveski eile majanduskonverentsil.

“Ma ei tea, miks tahetakse põllumajandusettevõtetesse investeerida, kas küsimus on vaid kinnisvaras või tasub sinna ka tootmise poole pealt vaadata. Aga selliseid ettevõtteid on, Trigon Capital näiteks,” märkis Tuuleveski. “Olen pehmelt öeldes pessimist,” ütles ta põllumajandussektori tuleviku kohta.

Põllumajanduses pole Tuuleveski lootust suurt tulu teenida ja selle põhjuseks on liiga kallis tehnika.

Tippjuhid avaldasid arvamust

Äripäev korraldas Äripäeva majanduskonverentsil “Äriplaan 2008” SMS-hääletuse, kus küsis saalis viibivatelt tippjuhtidelt, kuidas nad suhtuvad pronkssõduri teisaldamisse.

Napilt üle poole pidas seda õigeks otsuseks ja alla 10 protsendi valeks, 39 protsendi arvates oli vale teisaldamise ajastus. Vastas 185 inimest.

Eesti krooni devalveerimist pidas veidi üle poolte välistatuks ja 5% arvas, et see mõjuks majandusele turgutavalt. vastas 218 saalisviibijat.