Jätkuvalt tegutsetakse edukalt Kesk-Euroopas ja Skandinaaviamaades, mõnevõrra kahanenud on Soome turu atraktiivsus sealse majanduslanguse tõttu.

Standardid vajavad ühtlustamist

Oluline on puitehituse sektorit reguleerivate standardite ja õigusaktide ühtlustamise vajadus: suur osa valdkonna ettevõtetest tegutseb valdavalt karmide nõuetega Skandinaavias ning nende toodete kvaliteet põhineb sealsetel tingimustel, mistõttu oleks mõistlik rakendada samu standardeid ka Eesti turul. Hiljuti eesti keelde tõlgitud „Tuleohutu puitmaja“ käsiraamat on üks väga olulisi samme selles suunas.

2020. aasta lõpust rakenduv eurodirektiiv nõuab, et ehitatavad hooned peavad olema kõrge energiasäästlikkusega. See paneb palkmajatootjad järjest enam mõtlema tootearendusele ja tehnoloogilistele väljakutsetele.

8% KASVAS EESTI PUITMAJADE EKSPORT MULLU VÕRRELDES 2012. AASTAGA

Võib eeldada, et see tingib ka turu puhastumise — alles jäävad uutes oludes paremini kohanevad tootjad. Meil on ettevõtteid, kes võivad juba kerge südamega tulevikule vastu minna, on ka neid, kel seisab ees oma väljavaadete tõsisem hindamine.

Keskkonnateadlikkus hinnas

Eestis on meie jaoks üks olulisemaid sihte suurendada teadlikkust tänapäevase puitehituse tehnoloogiliselt pea piiramatutest võimalustest ja siin on erasektori kõrval väga suur roll avalike hoonete tellijal. Eesti inimesed hindavad keskkonnateadlikkust aina enam, ka ehitussektoris peetakse tähtsaks nii mõistlikku majandamist kui ökoloogilise jalajälje vähendamist. Meil võiks lisaks olla ka emotsionaalne side materjaliga, millest meie elamud on tehtud. Ka puidust kõrghoonete teema ei ole Eestiski enam utoopia — me usume, et lähiaastatel on siin teostumas teedrajavaid projekte.