Üha enam Eesti ettevõtteid peab vajalikuks oma kontori seinale riputada ISO 9001 ehk juhtimissüsteemi kvaliteedi sertifikaadi koopia. See peab tunnistust andma sellest, et tavasebimisest ettevõttes on saanud heale juhtimistavale vastav tegevus.

Kui kaks aastat tagasi oli rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi omanikke Eestis 30 ja eelmisel aastal 60, siis tänavu juba 100 ringis. Eestis akrediteeritud firma Metrosert lisab veel 13 sertifikaati.

Asjatundjad ennustavad sama tempo jätkumist. Teisisõnu võib järgmisel aastal sertifitseerituid olla 200. Bureau Veritas Eesti OÜ juhataja Tiit Hindreus usub, et kümne aasta pärast on Eestis juba tuhat ISO 9001 sertifikaadi omanikku. “Kokku võib ISOst huvitatud olla Eestis umbes 1500 firmat,” sõnas Hindreus.

Hindreuse esindatav Bureau Veritas Quality International hammustab Eesti sertifikaaditordist suurima tüki ehk umbes poole. Teisel kohal on Norra riigi sihtasutus Det Norske Veritas neljandikuga. Kolmandat kohta hoiab Lloyds, teised tegijad on juba väiksemad.

Üheks põhjuseks, miks paljud ettevõtted ISO poole püüdlevad, on hirm tuleviku ees. “Ega ma siis enam pankrotti ei lähe, kui ISO saan?” on ettevõtjad küsinud Det Norske Veritase konsultandilt Ain Noormägilt.

Pankrotivastane vaktsiin ISO Noormägi sõnul pole. “Küll aitab see oluliselt kiiremini ja lihtsamini avastada vigu, mis võivad viia kahjude tekkimiseni,” väitis ta.

Siiski ei lähe firmad sertifitseerimisfirma juurde kerge südamega. Esiteks peetakse sertifikaati kalliks.

ISO 9001 taotlejal tuleb arvestada ka sellega, et ta ei saa ise sertifitseerimise ettevalmistamisega hakkama. “Seni pole meil olnud võimalust sertifitseerida firmat, kes kogu ettevalmistustööga ise hakkama sai,” sõnas Noormägi.

Loomulikult loodavad ettevõtted kulutatud raha tagasi teenida. Rahakuluga võrdselt kardavat ettevõtjad bürokraatia kasvu ees. Tegelikult mahuvad tänasest kehtima hakkavad uued ISO kvaliteedijuhtimissüsteemide nõuded vaid kaheteistkümnele leheküljele, kusjuures iga lause vastab ühele nõudele.

Kõige varem hakkasid Eestis ISO 9001 taotlema välisomanikele kuuluvad ettevõtted. Esimese sertifikaadi sai aastal 1994 Transoil (alates 31.07.1998 Neste Eesti ASi Tallinna terminal), seda Det Norske Veritase Soome büroo kaudu.

Hoogsam töö sertifitseerimise valdkonnas algas siiski aastatel 1996–1997, kui sertifikaadi said Elcoteq Tallinn AS, Norma AS, Harju Elekter ASi juhtmeköidiste tehas jt.

Praegu sunnivad Eesti ettevõtteid ISOt taotlema soov toodangut välismaale müüa ja sisemaise konkurentsi tugevnemine.

“Sertifikaadi taotlemise üks motiive oli kindlasti riigihankekonkurssidel osalemine,” ütles Estconde E juhatuse liige Rein Kvell. “Mitme riigihankekonkursi puhul on juba eeltingimuseks, et peatöövõtjal peab olema ISO 9001.”

ISO 9001 on küll Eesti ettevõtete seas enamlevinud, kuid mitte ainus. Mitu ISO omanikku, näiteks Elcoteq, omab ka keskkonnakorralduse sertifikaati ISO 14001. Kaks Eesti firmat omab ka autotööstuse alast sertifikaati QS 9000.