Raha sulab töötukassas
ABN Amro käes olev 2,3miljardine rahahulk oleks sarnastes konservatiivsetes võlakirjafondides, nagu riigi stabiliseerimisfond või konservatiivsed pensionifondid, pooleteise aastaga kasvanud rohkem kui saja miljoni krooni võrra. ABN Amro suutis 2006. aasta keskpaigast eelmise aasta lõpuni teenida vaid 900 000 krooni tulu — üle saja korra vähem kui võimaldanuks konkureerivate fondide tootlus.
“Võtan negatiivset tootlust nii, et tegemist on pikaajalise investeeringuga ja loodetavasti ootavad ees paremad ajad,” sõnas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Tõenäoliselt tuleb tal tänasel töötukassa nõukogu koosolekul siiski veenvamaid selgitusi anda.
“Loomulikult me ootame, et töötukassa tootlus oleks piisav, et tagada investeeringute reaalväärtuse säilimine. Kui vaadata viimaste kvartalite tulemusi, siis tõesti tekivad küsimused, millele loodame homme vastust saada,” teatas eile töötukassa nõukogu esimees ja sotsiaalminister Maret Maripuu.
ABN Amro töötuks ei jää
Täna otsustab töötukassa nõukogu, kas ja millistel tingimustel kaasata ABN Amro kõrvale töötukassa fonde haldama veel üks varahaldur. Lisahalduri kaasamine töötukassa juhi Paaveli sõnul ABN Amro tööd ja leiba ei ohusta. ABN Amrolt tema hallatavaid fonde ära ei võeta, pigem saaks uus varahaldur enda käsutusse edaspidi töötukassasse laekuva raha.
Juhatus esitab analüüsi
“See otsus pole seotud ABN Amro negatiivsete investeerimistulemustega, tegemist on pikaajalise põhimõttega,” põhjendas Paavel uue halduri kaasamise plaani.
“Kuulame homme ära juhatuse seisukoha, pärast seda selguvad konkreetsed tegevused. Töötukassa varad on sellist liiki, et nende paigutamisega seotud riskid peaksid olema minimaalsed ja hajutatud. Lähtuvalt sellest leian, et väärib kaalumist ka teise varahaldaja kaasamine varade juhtimisse,” rääkis Maripuu.
“Seni pole me teise välise halduri palkamist mõistlikuks pidanud, sest reservide maht on olnud väike. Homme (täna — toim) esitab juhatus analüüsi, kas veel ühe halduri kaasamine oleks mõistlik,” märkis töötukassa nõukogu liige ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Tema sõnul looks uus haldur võrdlusbaasi.
Töötukassa nõukogu liikme ja ametiühingute juhi Harri Taliga sõnul on uue varahalduri kaasamine mõistlik.
Taliga: kaotus on virtuaalne
“Loomulikult on see, et ABN Amro meile kahjumi teenib, tõsine küsimus, kuid nende tegevuse hindamiseks vajaksin nende täpsemaid selgitusi, mida mul praegu pole,” jäi Taliga napisõnaliseks. Ta lisas vaid, et kaotus on mingis mõttes virtuaalne ja kahju tekitanud instrumentide kiire realiseerimine võiks tekitada veelgi suurema kaotuse.
Töötukassa varade maht ulatub 2,6 miljardi kroonini, millest pisku ehk 250 miljonit on riigikassa hallata.
Konkurendid ei tihka ABN Amro saavutusi kommenteerida
Äripäev palus suuremate pankade fondihalduritel kommenteerida ABN Amro värsket esimese kvartali investeerimisaruannet ja -tulemust, kuid fondihaldurid jäid napisõnaliseks, viidates liiga üldisele infole.
“Mul ei ole kahjuks piisavalt andmeid, et analüüsida töötukassa sihtfondide negatiivsete tulemuste põhjusi, ja lihtsalt spekuleerida ma ei soovi,” nentis enne ABN Amrot töötukassa vara hallanud praegune SEB Eesti Ühispanga fondijuht Ene Õunmaa. “Kuigi töötukassa kasutab kvartaalsetes raportites SEB likviidsusfondi ühena võrdlusgrupist, siis arvestades nende investeerimistulemusi viimase poole aasta jooksul, kaldun arvama, et investeerimiseesmärgid on meil siiski väga erinevad,” ütles ta kokkuvõtteks.
“Konkreetset investeeringut saab hinnata vaid investor ise lähtuvalt investeeringu üldistest eesmärkidest ja riskiparameetritest. Teadmata riski ja tootluse suhtele seatud eesmärke, ei soovi me kõrvalseisjana seda teemat lähemalt kommenteerida,” teatas Nordea Marketsi vanemmüügijuht Tõnu Palm.
Hansapanga pressiesindaja teatas samuti, et pank ei soovi teemat kommenteerida, kuna kiire hinnang oleks liialt spekulatiivne ja lisaks on tegu konkurendi hallatava portfelliga.
ABN Amro eristub kehva tulemusega
Raivo Sormunen
Töötukassa miljardeid investeeriva ABN Amro käsi on viimastel kvartalitel käinud väga nigelalt.
Nende tegevust analüüsides tekib küsimus, kas Hollandi suurpank võtab investeerimisel väga suuri riske, spekuleerib nii palju, et haldustasud kogu teenitava kasumi ära söövad, või on sealsed fondijuhid kehvemad kui mujal?
Alates 1. juulist 2006, mil panga kätte on usaldatud enamik töötukassa vahendeid, on kasumit teenitud kokku napp miljon krooni ehk umbes 0,05% portfelli mahust.
Ma mõistaks ABN Amro tulemit, kui neil oleks riskantne investeerimisstrateegia, mis lubaks investeerida aktsiaturule, rämpsvõlakirjadesse või teistesse tugevalt kõikuvatesse väärtpaberitesse.
Aga panga investeerimisportfell koosneb 4/5 osas (riiklikest) võlakirjadest ja ülejäänu moodustavad hoiused. Sarnased võlakirjafondid on näidanud viimastel aastatel umbes 4protsendilist aastatootlust.
Töötukassa ootas eelmisel aastal ABN Amrolt investeerimistulu 85 miljonit. Tuli 4 miljonit krooni kahjumit. Sel aastal oodatakse 115 miljonit krooni. Esimeses kvartalis haigutab ees aga 26 miljoni kroonine miinus. Küsiks: kaua veel?
Tasub teada
Kui Äripäev tundis veebruaris huvi ABN Amro hallatava portfelli positsioonide ja suuremate tehingute vastu, selgus, et maksumaksja rahaga tehtud tehingud on mõeldud vaid valitud silmadele. Avalikkusele esitatakse vaid investeeringute üldandmed, nagu tootlused, peamised varaklassid ja investeeringute geograafiline jaotus. “Võite tulla aruannetega tutvuma, aga tegemist on 60-leheküljeliste kaustadega ja aasta peale kokku tuhandete tehingutega,” teatati töötukassast. Päev hiljem, kui Äripäev vastas, et oleme nõus tulema neid kaustu töötukassasse lugema, vabandati, et paraku pole tehingud ega isegi tagantjärele portfelli seisud avalikud.
