Raivo Videvik: kuhu jäid lubatud võrdsed tingimused elektriturul?
Avatud turu, olgu tegemist ükskõik millise teenuse või kaupade müügiga, üheks printsipiaalseks aluseks on turuosalistele võrdsete tingimuste loomine. See on lähtepunkt, millest ühe turu avanemine peaks alguse saama.
Elekter ei ole siinkohal absoluutselt mitte mingisugune erand. Loomulikult kätkeb vanade dogmade ja süsteemide murdmine, ümberstruktureerimine ja muudatuste tegemine endas investeeringuid ja kulutusi, kuid nendega peab turu avamise eest vastutav institutsioon arvestama, tehes seda viisil, mis ei takista ausat ja läbipaistvat konkurentsi ning võrdseid tingimusi kõigile turuosalistele, andmata eelist ühele või teisele.
Tänasel hetkel näeme, et kuigi elektriturg on de jure avatud, siis turu de facto toimimine on jätkuvalt puuduliku ja aeglase seadusloome taga.
Muudatused, mida oleks turu normaalse toimimise huvides hädavajalik teha, ootavad jätkuvalt oma aega ja on seadusloome eest vastutavad spetsialistid põlvili surunud – soovitakse teha täiendavaid uuringuid ja vajalikke toiminguid veel kaugemasse tulevikku edasi lükata. Ometi on juba 2011. aastal kirjutatud antud teemal võrdlemisi põhjalikke uurimisraporteid.
Jutt käib ühest arvest ja sellest, kuidas muuta elektrimüüja vahetamine tarbija jaoks kiiremaks ja lihtsamaks. Asjadest, mille osas püütakse väita, et need meie elektrituru toimimist ei mõjuta. Aga kuidas on tegelikult ja võrreldes lähipiirkonna kogemusega?
Esimese üheksa kuuga on Eestis elektrimüüjat vahetanud ligikaudu 1,5% kõigist elektritarbimiskohtadest. Meile sageli eeskujudeks olevates põhjamaades – Soomes, Norras ja Rootsis, mida peetakse suhteliselt aktiivseteks turgudeks, on see number 10%, kuigi ka seal vaeveldi veel 2011. aastal just nimelt sellega, et elektri lõpptarbija sai kaks arvet.
2011. aastal Dr. Philip E. Lewise poolt kokku pandud ulatuslikust uurimisraportist („Consideration of alternative billing regimes for the Common Nordic End User Market“) selgub, et kõikidel turgudel, mis on müüja vahetustasemete poolest veelgi aktiivsemad, on kasutusel ühtse arve süsteem. Sellistel turgudel, näiteks Iirimaal või Suurbritannias vahetavad oma elektrimüüjat aastas isegi kuni 20% tarbijatest. Väita, et ühtse arve puudumine tarbijat üldse ei mõjuta, nende numbrite valguses ei päde.
Sama uuring toob välja ka lõpptarbijate seisukohad, mis näitavad selget eelistust ühtse arve osas, kuid näitavad kritiseerivalt näpuga ka võrguettevõtete-müüjate suunas, kes kasutavad ühtse arve esitamise võimalust ebaausa müügivõttena ja pärsivad teiste elektrimüüjate tegutsemist turul ning ka turu toimimist tervikuna. Täpselt nii on see ka Eestis, kus tosinast elektrimüüjast vaid ühel on võimalus esitada klientidele üks arve.
Elektrum Eesti pöördus palvega ühtse arve sisseviimiseks riigi suurima võrguettevõtja poole juba 2012. aasta suvel, kuid kahjuks pole siiani koostööd sündinud. Oleme olnud algusest peale nõus pakkuma ühtset arvet võrdsetel tingimustel ja kinnitanud, et see ei muuda mitte mingil juhul meie elektripakette kallimaks, aga ka sellest pole tõusnud tulu. Elektrum tänab kõiki kliente täna selle eest, et valides soodsama elektrimüüja, on nad piisavalt mõistvad ka kahe arve suhtes ja on nõus sõlmima kasvõi otsekorralduse, et vähegi antud faktorit leevendada. Ka Konkurentsiamet kehitas õlgu ja oli meie kui ühe turuosalisega võrdse kohtlemise osas nõus, kuid ka nende käed jäävad siin riigis lühikeseks.
Seepärast pole ka parata, kui valdav enamus Eesti elektrituru turuosalisi näevad ühtse arve puudumist nende tegevust takistava puudusena, täpselt nii nagu seda on nähtud puudusena kõigis Skandinaaviamaades. Sellest hoolimata pole Eesti riik suutnud siiani leida aasta jooksul pädevat lahendust, et elektriturgu tarbijasõbralikumaks muuta.
Liialdamata võib öelda, et Eesti avatud elektriturg toimib täna vaid osaliselt nii, nagu aasta tagasi tarbijatele ja turuosalistele lubati. Tegelikkuses on piiratud ausat konkurentsi, riigi tegevusetus takistab teadlikult Eesti Energia konkurentide soovi pakkuda suuremale hulgale rahvast paremat elektrihinda ning tarbijad valiksid ja võidaksid enam, kui kehtiks ühine arve kõigile elektrimüüjatele.
