Lannode eestvedamisel kerkinud Merimetsa perearstikeskus Paldiski maanteel oli üle 20 aasta esimene omataoline. Neljakorruseline rõõmsavärviline hoone piirkonnas elavale 45 000 patsiendile. Kaks aastat tagasi käisid seda avamas kõik tähtsad tervishoiu- ja linnajuhid.

Vähesed aga teavad, et polikliiniku ehituse jaoks lasi LTKH kolm aastat tagasi SEB Eesti Ühispangale pantida oma ilusa, kuid hoolitsemata parkmetsa Meremeeste haigla ümber, kokku 4,2 hektarit.

Niigi suures kahjumis linnahaigla kaotas sellega oma peamise väärisasja — maa, mida saaks pantida näiteks endale vajaliku pangalaenu jaoks. Nii ripubki haigla Lannode lõa otsas, kes pangalaenu tagasimaksmisega jänni jäädes annaksid õiguse maaga edasi toimetada pangale.

Ehkki perearstikeskust ehitasid peamiselt Lannod, siis arstide ringkonnas sosistatakse ka toonase LTKH nõukogu liikme, reformierakondlase Anders Tsahkna osalusest. Ametlikult see kuskilt välja ei tule. Tsahkna ise naerab lõbusalt. “Päris kindlasti ei vasta see tõele.” Ometi on Tsahkna tervisekeskuse asjadega detailideni kursis. Oma sõnul selleks, et just taoliste ootamatute intervjuude jaoks vormis olla. “Mina ja Üllar Lanno ei ole sõbrad,” lisab ta, et asi oleks klaar.

Tsahknaga on seos veel selline, et pärast tervisekeskuse valmimist avas seal ühes kabinetis psühholoogipraksise tema toonane elukaaslane Viržinja Kotkas, kes reklaamis oma teenust samal aadressil veel 2006. aasta kevadel.

Praegu Singapuris viibiv Riin Lanno töötab Merimetsa arstikeskuses perearstina. Üllar Lanno on arstikutsele ammu selja pööranud ja poliitikasse siirdunud. Ta on Tallinna linnavolikogu liige ja Reformierakonna Tallinna piirkonna juht. Ametis on ta veel kohtuarstliku ekspertiisibüroo direktorina ja viimati võttis ta ajakirjanduses sõna seoses pronkssõduri juurest välja kaevatud sõdurisäilmetega.

Raha poliitikast ei küsi ja nii oli Lannode partner tervisekeskuse rajamisel keskerakondlane Peep Põdder, toonane LTKH juht. Nüüd on ta mitmendat aastat Jõgeva haigla peaarst.

Põdderilt tuli perearstidele uue maja ehitamise initsiatiiv. “Tahtsin nad meremeeste haigemajast välja saada, et vabu pindasid oma arstide jaoks kasutada,” räägib Põdder.

LTKH nõukogule eesotsas reformierakondlase Ivi Eenmaaga see plaan meeldis ja nõukogu andis 2003. aastal loa linnahaigla juurdeehituseks. Kuid perearstikeskusele oli ette nähtud vaid 3000 ruutmeetrit maad. Kogu maa pantimist nõukogu ei arutanud.

Õigupoolest läks plaan nihu alles notari juures. Kui Peep Põdder ja SA Merimetsa Tervisekeskus juht Üllar Lanno sinna jõudsid, et SEB Eesti Ühispangalt ehituslaenu saada, selgus, et krunt on tervik ja juriidiliselt ei saanud sealt ühtegi tükki eraldada. Haiglal kästi algatada detailplaneering, et krundid kaheks ajada. Ette rutates olgu öeldud, et seda detailplaneeringut pole siiani kehtestatud.

Lannod olid jõudnud vahepeal oma raha eest maja ehitama hakata. Sarikapidu oli just peetud, pildid ajakirjanduses ilmunud. “Kui pank poleks laenu andnud, oleks sinna kollitama jäänud betoonpostide hunnik”, kirjeldab Üllar Lanno olukorda.

Nii pantiski Põdder pangale kogu meremeeste haigla maa. Nõukogule selgitas ta seda hiljem, nagu ka interjuus eelmisel nädalal, et juriidiliselt kogu maale ohtu ei olevat, kuna hoonestusõigus käib vaid 3000 ruutmeetri kohta.

Praegune LTKH juht Boris Kirt aga leidis avalduse kinnistusregistrile, kus Põdder palus hoonestusõiguse kanda 4,2 ha haigla maale — tehtud kuu aega pärast notaris käiku.

Lannod said ka hoonestusõiguse sõbrahinnaga kätte. See on 75 aastaks hinnaga 14 000 krooni aastas. LTKH heldus sellega ei lõppenud. Linnahaigla rendib keskuse ühte korrust oma eriarstidele 864 000 krooni eest aastas.

Kõik need lepingud panevad LTKH praegust juhti Boris Kirti hambaid krigistama, kuid teha pole midagi. “Tahaks renti tõsta ja üüri langetada, aga teine pool pole huvitatud,” nentis Kirt.

Haigla nõukogu tahtis vaid head

Lääne-Tallinna Keskhaigla endine nõukogu eesotsas Ivi Eenmaaga andis loa küll kuni 30 mln kroonise hüpoteegi seadmiseks, kuid hüpoteek seati 39 mln kroonise summa peale.

“Tegelikult oli see haiglale kasulik leping, perearstid ja eriarstid tulid LTKHst, kohe kõrval oli koht, kus praktiseerida,” meenutab Eenmaa nõukogu argumente. “Põdderit pole vaja siin sõimata, aga halb oli see, et uus haiglajuht Agris Koppel oli uskumatult ükskõikne. Oli kohustus kinnitada detailplaneering, seda ei tehtud.” Nimelt oleks detailplaneering krundi poolitanud ja hüpoteegi saanuks nii tõsta kiiresti väiksema krundi peale.

Agris Koppel hoopis andis lepingud advokaatidele uurida, et hüpoteegi seadmise seaduslikkuses kinnitust saada. “Üritasime leida võimalust, et haiglale asi kasulikum oleks,” räägib ta.

“Haigla tahtis ka renti nulli krooniga, kuid ta võttis neljandiku majast ja erafirma oleks muidu pankrotti läinud — seda ei lubatud.”

Kuidas perekond Lannod perearstikeskuse ehitasid

Perekond Lannode ravikeskus kerkis kahte instrumenti kasutades. Juba varasemast ajast oli olemas OÜ Merelahe Perearstikeskus, kus üks omanik on Riin Lanno. Sellele firmale oligi uus maja mõeldud.

Kuid maja ei hakanud ehitama perearstifirma. Selleks asutas Merelahe Perearstikeskus 2003. aastal sihtasutuse Merimetsa Tervisekeskus.

Riin Lanno läks sinna nõukogusse, Üllar Lanno jättis eduka karjääri Toyotade müüjana ja hakkas sihtasutust juhtima. SA Merimetsa Tervisekeskus sõlmis Lääne-Tallinna Keskhaiglaga vajalikud lepingud, leidis ehitaja ja võttis pangalaenu. Ehitajat polnud vaja kaugelt otsida, kuid sellest hiljem.

Perearstikeskus sai siiski majast oma osa. 2005. aasta jaanuaris ostis Merelahe Perearstikeskus sihtasutuselt hoonestusõiguse viie miljoni krooniga ära ja maja on nüüd nende kahe käes korraga. Sellelgi tehingul oli Peep Põdder notaris isamehena juures, seda napilt enne oma siirdumist Jõgeva maakonnahaiglasse.

Huvitaval kombel ei lähe laenu võtnud sihtasutusel aga kuigi hästi ja see peaks linnahaigla murelikuks tegema. Sihtasutus oli 2005. aastal 700 000 krooniga miinuses, audiitori märkuse kohaselt ületasid ettevõtte lühiajalised kohustused käibevarasid 13,5 mln krooni võrra, mis viitas võimalikule likviidsusprobleemile. 2006. aasta majandustulemused pole veel auditeeritud ja neid nüüdne sihtasutuse juht Anne Pungas ei ütle. Samuti ei ütle ta, mis summa igal aastal pangalaenu tasumisele kulub.

Perearstikeskusel läheb seevastu väga hästi. 2005. aastal teenis firma miljon krooni kasumit. Omanikud, lisaks Riin Lannole veel kaks naist, võtsid 270 000 krooni netodividende. See polnud neil esimene kord dividende võtta.

Üllar Lanno seos sihtasutusega lõppes aasta tagasi. “Minu missioon oli täidetud. Tahtsin, et abikaasale tuleks perearstikeskus,” põhjendab ta ärist lahkumist.

Lahkumine sihtasutusest on Lanno jaoks peamiseks vabanduseks, miks ta praegu ei mäleta või ei saa vastata arstikeskusega seotud küsimustele. Siiski meenub Lannole vestluse käigus ühte-teist.

Tähtis on küsimus, kust tuli arstikeskuse ehituseks vajalik omaosalus. Lanno sõnul maksis erapolikliiniku ehitamine 60-65 mln krooni, Ühispank laenas 28 mln krooni. Ülejäänu osas on Lannoga rääkides üsna raske selgust saada. Lanno sõnul saadi raha tema ja ta abikaasa firmadest, kuid täpsemaid summasid palub ta ise majandusaruannetest otsida, sest tal pole pabereid ees.

Arvestuse järgi pidi mujalt tulema üle 30 mln krooni. Lanno sõnul nii suur see summa olla ei saanud, aga lõpupoole hakkasid ehituse valmimist toetama rentnikud, kes juba ühest otsast majja sisse kolisid. “Maja avati 2005. aasta sügisel, kuid veel 2006. aasta talvel, kui ma sealt eemaldusin, polnud kõiki ehitusrahasid makstud. Ma ei tea summasid,” räägib Lanno.

Tõepoolest tuleb osa laenuraha äriregistri abil välja. SA Merimetsa Tervisekeskus on 2004. aastal 11,5 mln kr laenu saanud Üllar Lannole kuulunud OÜ-lt Relations. Teine omanik on firmas Andres Lauri. Üllar Lanno väljus Relationsist 2006. aasta mais.

Sama firma haldab praegu tervisekeskust — turvab, koristab, võtab riideid garderoobi. Ja teenib kasumit.

Relations omakorda on saanud 2004. aastal lühiajalist laenu 10,5 mln krooni. Vähemalt osa sellest, 4,2 mln krooni, on laenatud Future Arendus OÜ-lt, kes on andnud 460 00 krooni laenu SA-le Merimetsa Tervisekeskus.

Future Arenduse üks osanik on OÜ Future Invest, mille omanik kaob Belize maksuvaba firma nime taha. Firma juhatuses on jällegi Andres Lauri, kes on ka Merimetsa Tervisekeskuse nõukogus.

Sihtasutusele andis 2004. aastal 424 000 krooni laenu ka Riin Lanno OÜ, mis tegeleb meditsiinistatistika kogumise ja ravimiuuringute analüüsiga.

Erapolikliiniku ehitas omapoisile Urmas Kuusküllile kuuluv Müller Lahendused OÜ. Kuusküll oli kuni 2006. aasta suveni osanik OÜs Future Arendus.

Üllar Lanno ei eita, et nad on ettevõtlikud, kui küsida, kuidas nad kõike jõuavad, neil nii palju firmasid on ja nad jaksasid ka nii suure ehituse ette võtta. Siiski on ta murelik ja tõrjuv ning kinnitab, et selles loos puudub üldsusele huvipakkuv moment.

Praegu käib sõda ümber klaasgalerii

Lääne-Tallinna Keskhaigla praegune juht Boris Kirt on ametis olnud poolteist aastat ja kogunud selle ajaga arstikeskuse vaidlusest mitu paksu kiirköidet dokumente. Praegu käib sõda selle üle, kas erapolikliinik on haigla juurdeehitus ja kes ehitab valmis klaasgalerii, mis ta juurdeehituseks muudaks.

Galerii oli selleks, et arstid ja haiged saaksid sedakaudu kiiresti majade vahet liikuda. Tihtipeale on vaja saata patsiendid haiglasse uuringutele. “Teate, raske on väikesi lapsi mitu korda riidesse panna ja riidest lahti võtta, eriti külmal ajal,” räägib Kirt.

Seda galeriid aga pole. On vaid hädine raamistik kahe maja vahel kolmanda korruse kõrgusel, mille Kirt loodab külmade tulekuks valmis ehitada. Hiljuti vajus sisse galerii betoonist põrand, ehitamisel tehti mingi viga. Üllar Lanno räägib sellest ilmse kahjurõõmuga, sest eraravikeskusele galerii ehituse mõte ei meeldi.

Galerii hind on miljon krooni. Raha kavatseb haigla välja nõuda sihtasutuselt, kuna galerii oli ehitusprojekti üks osa ja kuulub haigla juhi Boris Kirti hinnangul erafirma kulude sisse. “Samas on kaks poolt sõlminud mullu sügisel lepingu, kus galerii kulud tehakse pooleks,” meenutab sihtasutuse juht Anne Pungas.

Galerii figureeris Kirti sõnul algusest peale kõikides dokumentides. Tänu sellele oli erapolikliinik haigla juurdeehitus, mitte eraldiseisev hoone. See on tähtis nüanss, sest nüüd on erapolikliinik muutunud eraldi hooneks, seda ka linna ehitusregistris.

Muutus tuli sisse 2003. aasta sügisel perearstikeskuse ehitusloa taotluses, kus valiku “ehitise laiendamine” eest oli rist kustutatud ja see oli pandud sõnade “ehitise püstitamine” ette. Kirt näitab vastavat dokumenti. Tõepoolest, kellegi käsi on ristikesi parandanud.

Galerii ehitus on ka LTKH nõukogu liikme Vahur Keldrima sõnul üks hoonestusõiguse osa. “Hoonestusõiguse lepingu alusel on tegemist juurdeehitusega ja tol ajal ei saanud detailplaneeringu alusel ehitada eraldi hoonet,” lausub Keldrima.

Sihtasutus on LTKH galerii asjus kohtusse andnud, sest see rikub nende omandiõigust. Boris Kirt omakorda toob välja 350 000kroonise kulu, mis haigla on galerii tõttu juba kannatanud. Üks ehitusleping tuli üles öelda ja vahepeal ESSi turvamees palgata, kes ehitust sihtasutuse turvamehe eest kaitsma pidi. Haigla omakorda plaanib selle summaga kohtusse minna.

Ja ka ohtlik hüpoteegi probleem peaks varsti lahenduse leidma. Erapolikliinikule on juba antud eraldi aadress, Paldiski mnt 68a, ja vajalik 3000 ruutmeetrit maad eraldatud. SEB Eesti Ühispank on kinnitanud, et tõstab hüpoteegi sellele üle ja Boris Kirt usub, et sügisel on see tehtud.

LTKH nõukogul mõlkus vahepeal peas ka mõte erapolikliinik hoopis ära osta, kuivõrd juriidiliselt on see võimalik. Kaks aastat tagasi esitas LTHK kohtusse hagi Merimetsa Tervisekeskuse vastu hoonestusõiguse omanikule langemise nõudes, mille sisuks on tegelikult sama klaasgalerii. Hoonestusõiguse omanikule langemise korral maksaks sihtasutus LTKH hoonestajale hüvitise, mis peab olema vähemalt 2/3 hoone ja hoonega seotud rajatiste väärtusest.

Boris Kirti hinnangul maksaks maja praegu 75 mln krooni ja selle tagasiost pole hetkel väga usutav.

Abikaasad aitavad teineteisel edukalt läbi lüüa

Arstidest kursusekaaslased Riin ja Üllar Lanno on tegevad mitmes peamiselt meditsiiniga seotud äriühingus.

Arstidiplomiga Üllar Lanno on alati olnud aktiivne. Ta on olnud Tallinna noorte kommertskoja president ja Toyota Balticu turundusjuht.

Selle aasta varakevadel jõudis ajakirjandusse pikantne lugu, kuidas Riin Lanno saatis oma patsientidele koju kirju palvega toetada Üllar Lannot, kes kandideeris riigikokku. Hiljem selgitas Riin Lanno, et ei teinud seda abikaasana, vaid tänutundest, et mees uue perearstikeskuse ehitas.

Lanno osalusega perearstikeskus sai aasta alguses tuntuks ka sellega, et haigekassa andis firma kohtusse, kuna seal küsiti ebaseaduslikult visiiditasu. Perearstid tõid põhjuseks, et Tallinnas ei tule muidu üürihindadega välja. Ehkki kohtus võitis haigekassa, muudeti seetõttu perearstide rahastamist. Kogu Eesti perearstid peavad olema nüüd Merelahe Perearstikeskusele tänulikud, sest just nemad surusid läbi üüritasu suurenemise sellest aastast.

Kinnistusregistri järgi kuulub Riin Lannole elamukrunt Tallinnas Kadaka teel ja 14 ha looduskaitsealust maad Kuusalu vallas Juminda külas, viimane kahasse Priit Põldmäega.

Üllar Lanno seostub firmadega OÜ Kümnes Rühm (kliinilised uuringud, 2005. aastal kasum 14 000 krooni), OÜ LH Kinesio (taastusravi ja vastav koolitus, 2006. aastal kasum 10 000 krooni) ja juulis 2007 asutatud SA Orthodox Singers (toetab vaimulikke muusikuid).

Riin Lanno seostub OÜga Riin Lanno, mis teenis 2005. aastal 220 000 krooni kasumit ja aasta varem pea sama palju. 2005. aastal on võetud dividende 150 000 krooni.

Hea kasum on ka OÜ-l Merelahe Perearstikeskus, 2005. aastal ligi miljon krooni, aasta varem 800 000 krooni. Kui 2005. aastal maksid kolm omanikku endale netodividende 270 000 kr, siis varasemad aastad 175 000 ja 150 000 krooni.

Kommentaar
Üllar Lanno
Sihtasutuse Merimetsa Tervisekeskus endine juhatuse liige

Linnahaigla heitis ette, et meie oleme lepingut rikkunud, kuna tervisekeskuse ehitamine venis. 2005 oli juba aeg, kus ehitused hakkasid hilinema, maja pidi valmis olema märtsis, kuid kasutusloa saime augustis.

Minu meelest vist kaks päeva pärast seda esitas linnahaigla hagi kohtusse, see oli meile mõistetamatu. Lugu oli selline, et linnahaigla algatas juba 2004 detailplaneeringu, et kinnistu Paldiski mnt 68 kaheks jagada, kuna ühele krundile kahte maja ei saa teha. Minu andmetel on siiani see detailplaneering kehtestamata ja see on ka põhjuseks, miks hüpoteek suurele krundile seati. Haiglal venib detailplaneering seetõttu, et pole teada, mis hooneid krundile veel ehitatakse ja kuidas Põhjaväil hakkab krundi tagant kulgema.

Galerii ehitus venis samuti, sest alguses ei saanud linnahaigla lubada oma majja insenere arvutusi tegema — neid ruume vajasid arstid. Mais 2005 otsustas haigla, et galerii hakkab tulema III korruselt ja hind on miljon krooni. Umbes sellise summa saime ka meie oma arvutustega. Siis ehitas haigla galerii kuni tervisekeskuse maja 3000ruutmeetrise krundini. Selle uue krundi piir jookseb täpselt polikliiniku maja servast — see andis neile selle võimaluse.

Haigla oleks võinud 2003 ka ise maja ehitada, aga ei teinud seda. Idee oli positiivne, haigla sai 45 000 uut võimalikku patsienti enda maja kõrvale ja tänu tervisekeskusele võimalusi haigekassaga paremaid lepinguid sõlmida. Asjad hakkasid kiiva kiskuma, kui Res Publica oli linnas võimul.