Praegu on Eestis sisuliselt 17 haigekassat, igaüks neist on omaette juriidiline isik, kellel on oma eelarve ja oma rahaeraldused. Järgmisel aastal ühendab Eesti Haigekassa kogu haigekassade süsteemi, juttu on olnud nelja suure teeninduspiirkonna loomisest.

Keskhaigekassa avalike suhete juhi Kaja Tampere kinnitusel on reformimise eesmärk kulude kokkuhoid ja kliendisõbralikuma teeninduse loomine.

Võru ja Harjumaa haigekassa juhtide sõnul kasvatab aga uus süsteem inimeste ebavõrdsust. Tallinnas ja Tartus on arstiabi inimestele kergemini kättesaadav. Eesti Haigekassa seadus ei selgita, kuidas kindlustatakse veel suurema hulga inimeste pääsemine näiteks eriarsti juurde.

Alles nädalapäevad tagasi rippus näiteks Mustamäe haiglas teade, et Harjumaa inimesi ei teenindata.

Harjumaa haigekassa direktori Lia Rannametsa sõnul ei võetud eriarsti vastuvõtule isegi neid, kellele number ammu välja antud või käes plaanilise operatsiooni aeg.

Plastikust haigekassakaart annab juba täna petliku kindlustunde. Kui Harjumaa haigekassas kindlustatud last ootav ema tuleb Tallinna Kesklinna Lastepolikliinikusse ujuma või võimlema, võib ta seda teha tasuta. Tema kõrval basseinis harjutusi tegev Tallinna haigekassa kindlustatu maksab vesised lõbud oma taskust kinni.

400kroonine investeering ujumispaketti, mille osa tulevasi emasid peab tasuma, tekitab õigustatud küsimuse, miks on üks haigekassakaart parem kui teine, kui mõlemate ujujate tööandjad on maksnud sotsiaalmaksu.

Selgub, et sotsiaalministri määruse kohaselt võib iga haigekassa otsustada, kas ta toetab ravivõimlemist ja rasedate ujumist. “Meil oli võimalik tulevasi emasid toetada. Uue süsteemi käivitumisel seesugused soodustused vist kaovad,” kahtleb Harjumaa haigekassa juht Lia Rannamets.

Tähe Erakliiniku juhataja Andrei Sõritsa loodab, et uus haigekassasüsteem lubab inimestel ise otsustada, millises haiglas neid opereeritakse või ravitakse.

“Praeguses situatsioonis on haigekassa vaheotsustaja, kes ütleb haigele, et minge sinna või teise haiglasse,” räägib Sõritsa. “Paljud ravikindlustusega patsiendid otsustavad seetõttu tasulise vastuvõtu kasuks.”

Võrumaa haigekassa direktori Kaljo Poldovi näited kinnitavad, et haigekassa võib ka praegu inimesi nende valikutes rahaliselt aidata. “Erijuhte tuleb alati kaaluda,” annab ta haigekassast rahaküsijatele julgustust.

Sel aastal sai Võrumaal tänu haigekassale kahele inimest tehtud liigeseoperatsioon. Vaatamata sellele, et haigekassa lepingujärgne partner Medex AS Päevakirurgia Erakliinik inimeste terviseprobleeme ei lahendanud, eraldati haigekassaraha Tallinnas asuva OÜ Artroskoopia jaoks ja inimesed said oma vaevustest lahti.