Reformikad kirjutasid ettevõtjatele unelmate seaduse
Ettevõtjad kinnitasid justkui ühest suust, et kiiresti muutuvates majandusoludes on soodsam koondamisvõimalus igati positiivne. “Kindlasti mõjutaksid uued tingimused koondamisotsuse tegemist, küsimus on ju puhtalt rahaline,” sõnas AS Harju Ehitus tegevdirektor Aavo Teder. Esialgu Teder enda juhitavas ehitusfirmas koondamisi ei planeeri, kuid töötajaid erinevalt mullusest juurde samuti ei värba.
Ka Uus Maa Kinnisvaragrupp OÜ tegevjuht Jaanus Lauguse sõnul tuleks koondamisotsus odavama hinna juures kergemini. “Kui majanduses toimuvad kiired muutused või ettevõtja ise valib uue tee, oleks soodsamad vallandamise tingimused kindlasti abiks ega viiks kohe ettevõtet pankrotti,” märkis Laugus.
“Kui oled kõva mees, küsid tööandjalt kas või kümne kuu palga jagu koondamishüvitist,” teatas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis, kelle sõnul ei keelaks uus seadus tööandjaga läbirääkimisi pidamast.
“Töötaja ei kaotaks väiksema koondamistasu tõttu tegelikult mitte midagi, me ju maksame tema eest töötuskindlustusmaksu, mille arvelt tema saab oma kompensatsiooni kätte,” kinnitas A. Le Coq Tartu Õlletehase tegevjuht Tarmo Noop.
Hansapank Eesti juht Priit Põldoja peab töösuhete paindlikumaks muutmist positiivseks suunaks. “Samas koondamine on meil võrreldes arenenud Euroopa riikidega juba praegu lihtne, nii et reaalseid koondamisotsuseid väiksem kulu ilmselt ei mõjutaks. Heale töötajale maksame niikuinii alati rohkem hüvitist kui seadus nõuab,” lisas Põldoja.
“Koondamise hõlbustamine soodustab konkurentsi tööjõuturul. Head töötajat tahetakse alati kinni hoida ja isegi koondamisel makstakse neile seadusega nõutavast rohkem,” rääkis ka jäätisetootja Balbiino juht Riho Niils.
Ettevõtjad tervitasid muu hulgas töötaja ennistamise kaotamist, mis eelnõusse sisse kirjutatud. Kui seni pidanuks tööandja ebaseaduslikult vallandatud töötaja ametisse tagasi võtma, siis uue seaduse eelnõu selleks enam ei kohustaks. “Pole mõtet sundida inimesi koos töötama, kui on pinged tekkinud,” põhjendas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Järve.
“See oleks üksteise piinamine, kui seadus sunniks kedagi koos töötama,” nentis ka Noop.
Ka Teder lisas, et tööandjale kuluks kindlasti marjaks ära võimalus töötaja sunduslikult vallandada, kui on näha, et ta kuidagi oma ametisse ei sobi.
Uus töölepinguseadus tõotab koalitsioonis kodusõda
Kuigi sotsiaalminister Maret Maripuu lükkas eile ümber poleemika, nagu oleks uue töölepinguseaduse eelnõu valminud saladuseloori all, peavad nende koalitsioonipartneritest sotsiaaldemokraadid värsket dokumenti täiesti ebapädevaks.
“Terve eelnõu on täis asju, millele vastu vaidleme. Kui arvatakse, et sobiv on võtta töötajalt tagatisi ja tööandjalt kohustusi vähemaks, siis see on naiivne. See eelnõu ei lähe läbi isegi valitsusest, rääkimata riigikogust,” teatas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht riigikogus Eiki Nestor. Tema sõnul on senine koondamishüvitiste maksmise kord end õigustanud nii rasketel kui ka headel aegadel.
“Seetõttu on üllatav sotsiaalministeeriumi soov võtta vastu ebainimlik seadus, mis mõjutab kõiki tööd tegevaid inimesi meie riigis,” lisas Nestor.
Sotsiaalminister Maret Maripuu teatas sotsiaaldemokraatide pahameele peale, et kindlasti jätkuvad konsultatsioonid, kokkusaamised ja nõupidamised.
“Erandkorras anname ettepanekute esitamiseks tavapärase kahe nädala asemel aega neli nädalat,” toonitas Maripuu. Ta lisas, et erinevad läbirääkimised töölepinguseaduse ümber on käinud juba aasta aega.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis nõustus Maripuuga ja kinnitas, et erinevate osapooltega on seaduseelnõu punkte siiski arutatud.
“Uue töölepinguseaduse eelnõu soodustab väikeettevõtlust, mis ongi meie prioriteet,” sõnas Kriis.
Kriis lisas, et praegu kehtiv töölepinguseadus on liialt töövõtjakeskne ega motiveeri seetõttu inimesi ettevõtlusega tegelema.
Tasub teada
Töötaja ennistamine töökohale
Praegu kehtiv töölepinguseadus
* Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist.
Uue töölepinguseaduse eelnõu
* Töötajal pole õigust nõuda enda tööle ennistamist, võimalik on nõuda muud hüvitist.
Allikas: kehtiv töölepinguseadus ja uue töölepinguseaduse eelnõu
Taust
* Eelnõu järgi võiks ka pikemaid töölepinguid sõlmida suulistena.
* Ajaloo prügikasti heidetaks tööraamatud.
