Rehe ja Kraft napsasid hiidudelt turuosa
“Püüame lihtsalt ära kasutada väiksema panga loomulikke eeliseid, olles kiirem, paindlikum ja leidlikum. Viimastel aastatel oleme sisenenud suurte ettevõtete turule, kus varem jagati ärilaenude mahud kahe suurema panga vahel,” sõnas Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar.
Kuigi Nordeal on septembri lõpu seisuga Sampost veidi suurem ärilaenude turuosa, kasvab Sampo Pank jõudsamalt. Viimase kahe aastaga on Sampo juurde võitnud 4 protsenti ärilaenude turuosa Nordea 2 protsendi vastu.
Hansa- ja Ühispangast kinnitati justkui ühest suust, et turuosa loovutamise taga on väiksematest pankadest konservatiivsem laenamine. “Seoses Eesti majanduse kasvu oodatava aeglustumisega on Hansapank alates eelmise aasta sügisest võtnud ettevõtetele laenamisel veidi konservatiivsema hoiaku,” märkis Hansapanga ettevõtete panganduse juht Priit Perens.
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt toonitas, et Ühispank on juba aastaid tegelenud teadliku riskijuhtimisega ning turuosa muutustest peetakse tähtsamaks finantseeritud projektide kvaliteeti ja riskitaset. “Sellega kaasneb muidugi juhtumeid, kus klient peab panga nõuandeid liigseks konservatiivsuseks ning võtab laenu väikepankadest, mis on rohkem orienteeritud turuosa võitmisele,” teatas Unt.
Nordeas ja Sampos peeti suuremate konkurentide väiteid, nagu nad laenaksid kergekäelisemalt, põhjendamatuks. “Meie krediidipoliitika on jätkusuutlik nii majanduse kasvu- kui ka langusfaasis. Võime kindlalt öelda, et me ei võta varasemast suuremaid riske,” kinnitas Nordea äripanganduse juht Andres Laane. Kui ma läheks Samposse sooviga saada laenu kuhugi põllule maja ehitamiseks, ütleksid nad sirge seljaga “ei”. Alo Lillepea, OÜ SLProductions üks omanikest
“Väiksemate pankade turuosade mootoriks pole madal hind või hullumeelne riskeerimine, vaid ikka midagi muud,” sõnas Sampo Panga ettevõtete panganduse juht.
Hansa- ja Ühispank konkurentide kasvamise pärast üleliia ei muretse. “Kuna meie turuosa ärilaenude osas on siiski küllalt suur, siis hetkel olukord meile veel muret ei tee,” ütles Perens ja lisas, et loomulikult on turuliider huvitatud oma turuosa kasvatamisest, kuid seda pangale sobiva riski ja hinna suhtega.
Ühispanga jaepangandusjuhi Undi sõnul saab turuosa õigest suurusest ja põhjendatud riskitasemest parima ülevaate alles pärast majandustsükli alumise poole läbimist. Ühispank lisas pressiesindaja vahendusel, et nende äripanganduse turuosa kaotus tuleneb pea täielikult kinnisvarasektoriga seotud laenudest.
Kodulaenude andmisel näpistab Sampo Ühispangalt turgu
Kodulaenude turul on SEB Eesti Ühispank loovutanud viimasel kolmel aastal ühe protsendi turuosa aasta kohta Sampo Pangale. Laenurahas tähendab see kolme aastaga 1,8 miljardi laenukrooni loovutamist, viimase aastaga seejuures 850 miljonit.
Ühispanga jaepanganduse juht Riho Unt põhjendas turuosa loovutamist sellega, et ka kodulaenude valdkonnas on pank riskide ja võimaluste hindamisel seadnud eesmärgiks olla koostöövõimeline ja nõustav.
“Oleme vältinud spekulatiivse iseloomuga tehingute finantseerimist ning hoidnud ka hüpoteeklaenude andmist kontrolli all,” sõnas Unt.
Sampo Panga juht Aivar Rehe pidas kodulaenude turuosa suurendamist pikaajalise töö viljaks ja lisas, et praegu lööb välja väikeste pankade eelis olla kliendile lähemal.
Ettevõtja: Sampost osatakse ka “ei” öelda
Alo Lillepea
OÜ SLProductions juht ja üks omanikest
SLProductions investeerib nelja firmasse, millest kolm — AS Q Vara, AS Fotoluks ja OÜ Eesti Metsamaakler — on Sampo Panga kliendid. Kokku oleme grupiga Sampo Pangast laenu võtnud umbes 200 miljonit krooni Hansapanga 100 miljoni vastu, kusjuures viimasel ajal domineerib just Sampo.
Vahe on selles, et Sampo oskab öelda ka “ei”. Nad on palju meie projekte tagasi lükanud, aga nad alati suunavad ja nõustavad, mida võiks paremini teha, et finantseeringut saada. Hansapank samas ütleb kinnisvara või metsa puhul pigem lihtsalt “ei” ja edasi ei süvene.
Kui me läheks Sampo Panka sooviga kuhugi põllule maja ehitada, ütleksid nad kohe sirge seljaga “ei”. Samas konkurentsieelistega ja osaliselt müüdud tehnopark saaks finantseeringu. Väiksemad pangad viitsivad lõpuni mõelda ja on paidlikumad.
KOMMENTAARID
Priit Põldoja, Hansapank Eesti juht
Me muutsime eelmise aasta sügisel oma tingimusi hindade ja omafinantseeringu osas karmimaks ja sel kevadel jätkasime sellega.
Oleme alati üritanud olla pakkumisega laual, aga alati ei võida. Meie tunnetus on see, et kui teeme enda arvates sama palju pakkumisi kui tavalises keskkonnas ja võidame vähem, siis järelikult on teistel natuke soodsamad tingimused. Meil ei ole tunnet, et me ei tahaks laenu anda.
Meie eesmärk on jätkuvalt olla universaalpank ehk eesmärk on turuosa juurde võtta, aga eesmärk pole seda ka kaotada.
Tsükli jooksul tahame kokkuvõttes oma turuosa juures püsida.
Eraisikute puhul on see pool turust ja natuke rohkemgi, ettevõtete puhul pigem 40 protsendi kandis. Iga pank teeb oma arvutusi ise ja hindab riske nii hästi, kui oskab.
Ahti Asmann, SEB Eesti Ühispanga juht
SEB Eesti Ühispank on pannud suurt rõhku laenuportfelli kõrgele kvaliteedile. Viimaste aastate ettevõtluslaenudest ligi 2/3 on läinud kinnisvarasektorisse. Seda on ebaproportsionaalselt palju.
Ettevõtluslaenude turuosa kaotus tulenebki sellest, et me pole läinud kaasa riskantsemate kinnisvaraprojektide finantseerimisega.
Usun, et laenuportfelli tasakaalukam areng ning portfelli kõrge kvaliteet kaalub pikemas perspektiivis üles lühiajalise turuosa vähenemise.
Aivar Rehe, Sampo Panga tegevjuht
Oleme teadlikult ja süstemaatiliselt tulnud laiendatud huvi ja jõuga äriklientide turule.
Kui eelmise aasta teises pooles liikusime nii ettevõtlus- kui ka eralaenudes kasvudega 50 ja 50 protsenti, siis nüüd on see suhe 70 ja 30 ärilaenude kasvatamise kasuks.
Suuremate konkurentide väited, nagu väiksemad poleks nendega võrreldes piisavalt konservatiivsed, on kanamuna jutt.
Eestlastel on kombeks näpuga näidata ja pankuritel on põhiteema, et üks on konservatiivsem kui teine.
Meil on laenamise köögipool hästi organiseeritud. Kindlasti ei saa me magama jääda, küll suured leiavad meie kasvamisele vasturohtu ja siis peame meie omakorda edasi mõtlema.
Vahur Kraft, Nordea Panga juht
Nordea tublid tulemused äripanganduse segmendis kõnelevad sellest, et meie pikaajaline töö võimeka meeskonna ja toimiva struktuuri loomisel ning riskide juhtimisel on vilja kandnud.
Oma kliendisuhetes oleme lähtunud põhimõttest olla pikaajaline usaldusväärne partner.
Me pole moenarrustega kaasa läinud, headel aegadel positiivselt või halvematel aegadel negatiivselt üle reageerinud.
