Rehe riigi rahaveskist oma Sampot sepistama
Rehitseme veidi ajalugu. Aivar Rehe on laitmatu renomeega mees. Alustanud oma pankurikarjääri Hoiupangas, elas ta edukalt üle Hoiupanga likvideerimise Hansapangaks, ujudes ainsana sogastes vetes pinnale nii kõrgel kohal kui Hansapanga laenuosakonna juhataja. Hansapangas oli ta väidetavalt kindlakäeline juht, kes raskustes laenukliente eriti ei hellitanud.
Tolliameti etteotsa edutas teda avalik sektor — liiga pehmekäelise Rein Vellingu asemele. Käibemaksu hakkas igal juhul rohkem laekuma. Tol ajal kirjutas Äripäev, et Eestis on kaks kanget Aivarit-maksuhaldurit, üks tolli- ja teine maksuametis.
Ent rahandusministriks saanud Res Publica üks juhtfiguure Tõnis Palts soovis kirglikult Aivar Sõerdi tagandada (viimane uuris liiga agaralt tema suurtehingut), hea ettekäände andis selleks maksu- ja tolliameti ühendamine. Rehe saamine ühendameti ette-otsa oli juba varem ära otsustatud. Nüüd siis tagasi (või oleks õigem öelda — edasi) pangandusse, Sampo Panga juhatuse esimeheks.
Rehe jõudis kaheaastase ametiajaga saavutada maksuametis selle, et amet kadus meediast, vähemalt negatiivsest kajastusest. Ta jõudis ära teha paljugi progressiivset: samasugused “rohelised” tollikoridorid firmadele, nagu on piiripunktides eraisikutele; enammakstud tulumaksu ülimalt operatiivne tagastamine maksumaksjatele; üldse maksu- ja tolliameti muutmine viisakaks teenindusasutuseks, nii nagu see peabki olema. Ja maksutulud ise on laekunud ennaktempos, tõsi, suur roll on siin ametist sõltumatul faktoril, majanduskasvul.
Negatiivselt poolelt on maksu- ja tolliametist kuulda, et ühendamine, mis sest, et mujal maailmas on samamoodi, oli kunstlik, et maksu- ja tollipool hoiavad ametis eraldi. Samuti ei uurinud Rehe eriti aktiivselt Tõnis Paltsu maksuasju.
Arvame, et need ei ole põhjused, miks Rehe enimmakstud riigiameti kohalt lahkub. Samuti mitte see, et valitsuskoalitsioon tahab maksu- ja tolliameti juhi ametikoha politiseerida.
Pigem see, et kui Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk lahkus ametist, siis tõenäoliselt tehti pangas ajurünnak, keda uueks juhiks värvata.
Miks ei võiks kadestamisväärse teenistuskäiguga mees nagu Rehe riigile rahakogumise asemel seda hoopiski Sampole koguda? Tipus olev Rehe sai äärmiselt soliidse otsepakkumise osaliseks.
Et Rehe tõmbus Sampo Pangaga, mitte ei tõukunud maksu- ja tolliametiga, seda näitab ka ametist lahkumise protseduur ise: avalikkusele täielik ootamatus, samas ei mingit poriloopimist ega nägudetegemist sunniviisilisest vabatahtlikkusest.
Tundub, et tippjuhtide kategoorias avaliku sektori palgad ja muud motivaatorid siiski ei konkureeri erasektoriga. Ja parem ongi, lihtsal maksumaksjal kergem.
