“Seda tundi olin ma suhteliselt kaua oodanud,” lausus Reiljan, kes astus ajakirjanike ette eilsel pressikonverentsil suisa kahe tippadvokaadi vahel. Paremal käel Aivar Pilv, vasakul Tarmo Sild.

“Selles mõttes pole adrenaliini. Tänaseks on lahing alanud ja me oleme valmis.”

Elurõõm on Reiljani näost kadunud

Ajakirjanike küsimuste peale, kellega lahingut üldse peetakse, ei oska Reiljan midagi kosta. “Vaenlane on hetkel nähtamatu,” ütles advokaat Tarmo Sild.

Aasta otsa omas mahlas praadinud Reiljan on silmanähtavalt löödud. Pärast mitmetunnist ülekuulamist prokuratuuris on tema näost kadunud igasugune elurõõm.

Ta vaatab kord paremale, kord vasakule, mudib närviliselt käsi ja täidab advokaatide kõrva sosistatud käske: võid rääkida, ma vastan ise. Reiljani huumor on õelalt irooniline ning muidu kavalalt naervad silmad hirmunud ning pisut veekalkvel.

Kahtlustus: ärimees Andres Sarri tegi Reiljanile kõrbesafari ja kinkis luksusauto?

“Mind kahtlustakse altkäemaksu võtmises, kuid mil viisil, on arusaamatu,” ütles Reiljan. Advokaat Aivar Pilv selgitas, et tegu pole tavapärase kahtlusega.

“Selles juhtumis pole tegu tüüpilise altkäemaksukahtlusega, kus keegi otseselt andis ja keegi sai, vaid tegu on soodustuste ja hüvede loomisega kolmandatele isikutele,” selgitas Pilv.

Reiljani sõnul on kahtlustuse üks episood seotud Talleksi omaniku, ühe maadevahetustehingu osalise Andres Sarriga.

“Justkui oleks ma Andres Sarriga jahil käinud,” ütles Reiljan. “Olen temaga jahil käinud ja kõik ise maksnud. See oli ligi 100 000 krooni.”

“Aga prokuratuur leiab, et see on kasutatud hüve,” suskas Pilv vahele.

Sarri oli üks neist, kes sai kasu maadevahetustehinguga.

Jahisõbra luksusauto — altkäemaks?

Küsimusele, kas üheks altkäemaksuks võib kahtlustuses olla Reiljani kasutuses olev miljonikroonine Volkswagen Phaeton, ei soostu asjaosalised vastama.

Kirglik jahisõber Andres Sarri on Volkswageneid müüva Eesti Talleksi suuromanik ning auto kuulub ametlikult jahilaskjale Hannes Kuusmikule.

Advokaadid ütlesid, et kokku kahtlustatakse Reiljanit nii mitmes episoodis, kui mitu artiklit on tema tehingutest aasta jooksul ajalehtedes kirjutatud. Sild näitab laual 17-leheküljelist kahtlustusmaterjali.

“Kui te loete kokku viimase aasta jooksul ilmunud ajaleheartiklid, loete kokku kõik erinevad asjad, mis on vahetatud või kusagile liikunud, siis umbes nii palju neid ongi. Probleemiks on see, et prokuratuur pole välja öelnud hüve, mida Villu Reiljan on saanud.”

Advokaat Aivar Pilv rääkis aga pikalt sellest, kuidas avalikkus on saanud tilkhaaval teavet uurimisprotsessist ning hakanud Reiljani üle kohut mõistma.

Tema jutu vastu räägib asjaolu, et just Rahvaliit ise teatas paar nädalat tagasi, kuidas mitmed nende liikmed on käinud viimasel ajal kaitsepolitseis ülekuulamistel. See võib olla Rahvaliidu kaitsetaktika lekitada infot avalikkusele, et viidata infolekkele ning õigusemõistmisele ajakirjanduses, et muuta kohtupidamine õigustühiseks.

Kas aasta kestnud uurimine on Reiljanile ja tema lähedastele kurnav?

“Ma pole mingi nõrganärviline inimene. Mulle pole siin midagi tavalist ega ka üllatavat,” vastas Reiljan.

Sarved 100 000krooniselt jahireisilt

Mullu aprillis võttis keskkonnaministri toolil istunud Reiljan palgata puhkuse ja käis jahil.

Kaaslasteks olid tollal riigikogus olnud Olari Taal, Margus Leivo, ärimees Jüri Käo ning veel kaks meest, kellest üks oli väidetavalt autoärimees Andres Sarri.

Kui enne Aafrikasse sõitu Reiljanilt küsiti, miks minister koos poliitikutega keset kiiret tööaega äkki Aafrikasse jahile sõidab, vastas ta: “See on pikalt planeeritud reis. Eesmärk on eelkõige puhata ja loodust nautida. Me teeme seda aga jahil käies. See on palju parem kui poliitika. Tahaks siit eemale saada.”

Kui Leivo lasi antiloobi, siis ka minister Villu Reiljan ei naasnud Aafrikast tühjade kätega. “Reisiga jäin ma väga rahule,” ütles ta toona. Küsimusele, kas tervisele liiga ei teinud, vastas ta: “Tänan küsimast! Tervisega on kõik korras.”

Kuidas jahiõnn oli? “Mina leidsin kudu sarved.”

SENI SÜÜDISTUSTEST PUHTALT VÄLJA TULNUD

Tipp-poliitik Villu Reiljani tegemisi on läbi aegade ümbritsenud korruptsioonihõng, kuid seni on ta kõikidest süüdistustest elegantselt vabanenud.

* MTÜ Hoia Eesti Merd
Reiljan suunas Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu juhina sadu tuhandeid kroone MTÜ-le, mille president ta ise oli. Ühing sai raha hoolimata sellest, et eksperdid olid projektid maha laitnud ja ühingu raamatupidamine oli segamini nagu puder ja kapsad. Ehkki korruptsiooniseadus seda keelab, tõstis Reiljan oma MTÜ projektid pingereas ettepoole ja oli raha jagamise juures. Ta õigustas oma kahel toolil istumist sellega, et äriregister ei olevat kandnud 10 kuu jooksul sisse tema taandust ühingu juhatusest. Seega, midagi ei juhtunud.

* Keskkonnafond
Reiljani seni tõsisem rahaskandaal. 1995-1999 keskkonnaministrina töötanud Reiljani (tollal Maarahva Erakond) ametiajal kujunes ministeeriumi haldusalas olnud keskkonnafondist riigi üks skandaalsemaid avaliku raha pööritamise veskeid. Kohtu alla läks fondi eksdirektor Peep Pobbul, süüdistatuna 32,3 mln krooni fondi raha kandmises Bahama off-shore’ile Chivalry Management Inc. riskantsete väärtpaberimängude eesmärgil. Reiljan osales protsessis vaid tunnistajana. Offshore’i omanikud jäidki selgusetuks.

KES ON KES

* Andres Sarri Eestis Volkswageneid müüva Talleksi suuromanik.
* Villu Reiljani jahikaaslane.
* Osaline Reiljani altkäemaksukahtlustuste episoodides.
* Andis mullu ära ligi 12 000 m2 maad Rannamõisa maastikukaitsealal Tabasalus ja 2 osaliselt metsaga kaetud maatükki Endla looduskaitsealal, kokku ligi 9 ha. Sai vastu 3 mereäärset krunti Lohusalus, ligi 9 ha. Kirgliku jahisõbrana on kommenteerinud oma maadevahetust: “See tehing, mille ma tegin, oli riigile ülikasulik.” Vahetuse käigus saadud maad kasutab oma tarbeks.
* Rahvaliitu toetas enne tänavusi valimisi 300 000 krooniga. Sama palju andis erakonnale ka Eesti Talleksi finantsjuht Peeter Värnik.

MIS EDASI

* Põhiseaduse N 76 tulenevalt kaitseb riigikogu liiget saadikupuutumatus.
* Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
* Loomulikult võib riigikogu liige loobuda ise saadikuseisusest, sellega koos kaob ka tema immuniteet.