Linnaisade poliitikamuutuse ilmestamiseks tasub meenutada mullukevadist olukorda, kui pidurdati Tallinnale kuuluvate mitteeluruumide erastamisprotsessi. Eelarve rendituludele apelleerides võeti vanalinna munitsipaalpindadel tegutsevatelt ettevõtjatelt seaduses ettenähtud võimalus turuhinnaga erastada kaupluse- või teeninduspindu. Toonase abilinnapea Jaan Moksi sõnul võeti erastamisnimekirjast välja ligi 30 objekti, mis asusid põhiliselt Raekoja platsil ning Viru tänava ja Harju tänava piirkonnas. Moksi mantlipärija Aivar Pärna põhjendas samas hiljuti vanalinna hoonete müügiotsust linnale kahjulike rendilepingutega.

Kui 2001 tulid pealinna varamüügi suurimad tulud kinnisvara poolelt sadama-ala (101 mln kr) ja Viru väljaku (65) müügist, siis 2002. aastal linnal sääraseid kuldvasikaid polnud — suuremad müügiartiklid olid Saku halli ümbruse kinnistud ja Nurmenuku kaupluse kompleks vastavalt 28 ja 16 miljoni krooniga. Vanalinnast läks mõlemal aastal müüki paar maja.

Tänavusest poole miljardi krooni piiri ületavast varamüügiplaanist pidi pea kolmandiku täitma linnahalli müük. See kukkus esimesel katsel läbi. Aasta viimastel kuudel on varamüügiplaani auku püütud täita kallite maatükkide kõrval ka vanalinna majade ja korteritega. Arvestades tänavu juba müüdud vanalinna objekte ja neid, mis kohe-kohe müüki tulemas, loodab Tallinn neilt kokku saada müütulu üle 100 miljoni krooni.

Selle aasta varamüügiprotsessi üheks kurvastavaks tulemuseks on linnakassasse 30 miljonit krooni toonud Sõpruse kino peatne sulgemine.